Pirgit Toomel kirjutab sellest, kuidas ja miks on suhted tänapäeval meeste ja naiste muutunud ning mis ta sellest arvab.
Pirgit Toomel: vaba suhe? Tänan, ei!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas olete avastanud ennast olukorrast, kus kaaslane üritades defineerida teie vahelist suhet soovib seda nimetada vabaks suhteks? Või siis kohanud inimest, kes soovib teid välja kutsuda ning tutvustab end ideaalse kaaslasena, kuid sissejuhatuse lõpus ilmneb asjaolu, et tal on vaba suhe? Kas tõesti muinasjutud on rikkunud arusaamad reaalsest elust ja oleks aeg lõpetada ideaalsete suhete otsimine?
Vabad suhted, kolmiksuhted, vabaabielud, külalisabielud, üheöösuhted – see on vaid lühike nimekiri inimestevahelistest suhetest. Arusaadavalt on igas suhtes omad reeglid. Inimesed on erinevad ja see muudab maailma põnevaks. Kõik tuleneb elustiilist, harjumustest, soovidest ja kokkulepetest. Seejuures kolmandad isikud ei tohiks kritiseerida teiste vahel toimuvat. Elage ja laske elada. Mis puutub minu arvamusse, siis inimeste vahel kas on suhe või ei ole suhet.
Osaledes tööalasel koolitusel, tutvusin mitmete erialakaaslastega. Puhas rõõm on suhelda inimestega, kellelt on alati midagi õppida, jagades samal ajal oma teadmisi. Seetõttu on tavaline, et taolistel üritustel kohatakse uusi huvitavaid isikuid, kellega kontakte vahetatakse. Tehes ise sama, avastasin end ükspäev üllatuse osalisena – telefonikõne! Meeldiv sissejuhatus, mälestused koolituselt, natukene huumorit, millele järgnes mõte taaskohtumisest. Kõik oli ideaalne, kuni küsiti, kas olen vallaline. Vastasin küsimusele küsimusega ning sain vastuseks ei! «Mul on vaba suhe» - kostus hääl teisel pool telefoni. Paludes selgitust öeldi mulle, et milleks siduda end ühega, kui Eestis elavad väga kenad naisterahvad. See kohtumine jäi pidamata.
Paraku ei ole olnud see minu ainukene kokkupuude meesterahvaga, kellele meeldib vaba suhe. Avastasin ennast olukorrast, kus minult küsiti vaba suhet. Mis on juhtunud pühendumuse ja monogaamiaga? Kas tõesti tänapäeval on nii raske leida meest, kes end siduda sooviks või teen mina valesid valikuid? Küsides täpsustust piiride kohta, anti mõista, et teiste meestega siiski kohtuda ei tohiks aga naised on lubatud. Ei, aitäh! Ma ei soovi vaba suhet. Mis on üldse vaba suhe ning kuidas seda saab suhteks nimetada? Kas lihtsam ei oleks olla vallaline? Aja raiskamine on kulutada energiat inimese peale, kes seda hinnata ei oska. Sain aru, et mind taheti trofeenaiseks, keda on meeldiv perele tutvustada ja sõpradele näidata. Kui sa ei ole suhteinimene, siis tunnista seda endale. Isekas on hoida inimest enda kõrval üksinduse eemale peletamiseks.
Olen kohanud mitmeid paare, kes on nn vabas suhtes ning neile see sobib. Iseasi on, kas sellistel suhetel on tulevikku. Tuleb tõdeda, et inimesed on vabameelsemad ja reeglid suhetes on võrreldamatud minevikust pärit arusaamadega. Kuhu on kadunud traditsioonilised kohtingud, romantika ja suhted? Kiire elu, klubikultuur, sotsiaalmeedia - see on ainult väike nimekiri asjaoludest, mis on kaasa aidanud muutustele. Tutvused luuakse klubides, romantikat kohtab aina vähem ning üksteise tundma õppimine toimub sotsiaalmeedia vahendusel. Ma ei lange äärmustesse ning ei ütle, et selline on tänapäevamaailm, kuid tuleb tõdeda, et palju on eelpool mainitus tõtt.
Kõik ei ole ideaalne, ega hakka kunagi olema, ja ei lähe alati nii, nagu seda soovime. Tänapäeva vabas ühiskonnas ei ole ühtseid reegleid, kuid need on iga inimese sees. Kui sulle ei sobi suhe, milles end avastanud oled, siis oska väärikalt lahkuda. Ainult sina tead, mis sulle parim on. Ei tohi aega raisata inimeste peale, kes ei paku seda, mida vajame. Valede inimeste peale energia kulutamine ei vii kaugele, sest ükspäev võid avastada, et sa ei olnud piisav. Nagu ütleb Hiina vanasõna - «Loobudes puust võid võita metsa». Tee oma valikud kaalutletult ning ole inimesega, kes soovib sinuga olla suhtes, mis ka sulle sobib.