:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2012/09/23/1334858t1h332d.jpg)
Aastase poja ema Kristi (23) oli oma sõprades seas üks esimesi, kes jäi lapseootele. Kuna vajadus raseduse ja laste teemal teiste emadega mõtteid vahetada kasvas, hakkas ta külastama Perekooli foorumit, kuid leidis sealt peagi tee Facebooki beebigrupini, mille kohta jagab vaid kiidusõnu.
Nii kui rasedustestile ilmusid kaks triipu, millest teine oli õhkõrn, otsustas naine internetist lisateadmisi otsima hakata. Otsingud viisid teda ikka ja jälle Perekooli foorumisse, kust Kristi anonüümse kasutajana palju abi sai. Lapse sünni järel loodi Facebooki grupp oktoobris sündinud beebide vanematele. 120-liikmelise grupiga liitus ka Kristi, kellele ei meeldinud sealne tülitsemine ja grupilooja suhtumine, et kõik liikmed peaksid teistele oma laste pilte näitama. Paari teise mõttekaaslasega lõid nad uue grupi, Oktoobribeebid 2011. Nüüdseks on Kristi algatatud beebigrupis 54 liiget, kellest kolm on noored isad.
«Enam ma Perekooli foorumit üldse ei külasta, sest seal on inimestel võimalik jääda anonüümseks ning teadagi muutuvad inimesed siis vägagi jutukaks ning kritiseerivaks,» märkis ta. «Näiteks eelmisel nädalal arutati seal väga põhjalikult meie pere blogi üle,» vihjas Kristi, kes peab oma pereelu teemal ka veebipäevikut, mis on teadlikult avameelne.
«Tänu sellele, et meil tekkis eelmises grupis tüli ja tegime uue grupi, on meie grupp kuidagi vabam ja kodusem,» tõdes ta. «Oleme ju päris pikka aega «koos olnud» ning võin ausalt öelda, et peale laste on läbi arutatud ka kõik muud maailma teemad. See on koht, kus me jagame oma muresid ja rõõme, räägime näiteks ka vanemate laste ja abikaasade kordaminekutest ning küsime kas või nõu, mida õhtul süüa teha.»
Mõttekaaslased on toetavad
Kristi sõnul on ta grupist saanud väga palju tuge juba ka seetõttu, et kui ta on väga väsinud või kurb, siis mõjub rahustavalt teadmine, et teised emad tunnevad end samuti. «Väga hea on rääkida inimestega, kes on elus sinuga nii-öelda samas kohas,» ütles ta. «On paratamatu, et sõbrannad, kellel lapsi ei ole, ei viitsi ilmselt kuulata sellest, mida mu laps hommikuks sõi ja kuidas ta sellega hakkama sai. Ma ei heida absoluutselt seda neile ette. Tunnistan ausalt, et enne oma last, ei huvitanud mind ka väga sellised teemad.»
Oktoobribeebide vanemad on juba mitu korda kokku saanud ning ühele suuremale kokkutulekule tulid kohale isegi grupiliikmed Norrast ja Saksamaalt. «Mul on tekkinud tänu grupile mitu väga head sõbrannat - äärmiselt kahju on, et üks neist on Norras ja üks Rootsis,» tõi Kristi välja. «Küll aga olen ma lisaks Tallinnast leidnud endale väga head sõbrannad, kellega alguses käisime lastega ujumas, aga nüüd käime väljas ka ilma lasteta. Tunnen tõesti, et need ongi inimesed, kes mõistavad mind tihti poolelt sõnalt ning ei mõista mind hukka, kui julgen rääkida midagi, mis ehk teistele tabu tunduks,» tunnistas ta, kuid lisas, et oma suhtest mehega ta siiski väga detailselt grupis kirjutada ei taha.
Kristi on märganud, et paljudel inimestel on selliste beebigruppide suhtes eelarvamusi. Ta pidi tunnistama, et ei arvanud isegi neist varem hästi, sest kogemused anonüümse foorumi ja suurema beebigrupiga olid valdavalt negatiivsed. Väiksemas grupis on aga koos sarnase mõttemaailma ja huumorimeelega inimesed, kellega ei ole raske erimeelsusi lahendada. «Vahel on kokkusaamiselt ära tulles kõhulihased väga valusad, sest nalja sai nii palju. Minule, kui üsna noorele emale, on tähtis, et ma ei kaotaks kogu selle emme-maailma juures ära enda mina, ega muutuks vaid emaks, vaid oleksin ikka veel edasi ka abikaasa, sõbranna, tudeng ja tütar,» märkis Kristi.