Süstlapäevitus imbub Eestisse

Möödunud nädalal kirjutas põhjanaabrite Aamulehti, kuidas 2008. aastast saadik on Soome politsei konfiskeerinud 25 korda süstitavat hormoonravimit nimega Melanotan, millel puudub riigis müügiluba. Tegemist on rahvasuus Barbie-ravimiks nimetatava ainega, mida süstitakse kõhu rasvkudedesse, et see stimuleeriks melaniini tootmist ja muudaks naha jumekaks, vähendades seejuures näljatunnet.

Rootsi väljaanne Dagens Nyheter kirjutas juulis, et nende riigis leiab Melanotan üha laiemat kasutust just noorte, sageli alaealiste naiste seas, kes arutavad internetifoorumites, kust on ravimit kõige parem osta ja kuidas seletada üleöö tekkinud pruuni jumet vanematele.

Kogemusi ka eestlastel

Helsingin Sanomat kirjutas möödunud nädalal, et Norras tekkis Melanotani ümber arutelu 2010. aastal. Toona selgus farmatseutide analüüsist, et aine kasutamiseks vajalikke süstlaid on apteekidest müüdud aasta jooksul 10 000 tükki. Seejuures olid ostjateks enamasti teismelised, kes ei pruugi olla kursis ravimi kõrvalmõjudega.

Soome ajalehe teatel võib hormooni tarvitamise tõttu muutuda naha värvus jäädavalt, tekkida heledad või tumedad laigud, samuti võivad tumeneda ja suureneda sünnimärgid. Lisaks on kõrvalnähtudena mainitud iiveldust, südame rütmihäireid, hingamisraskuseid, seksuaalsete ihade suurenemist ja süstimisest saadud nakkusi.

Välismaistest internetiportaalidest saab tellida nii Melanotan I kui ka Melanotan II nimelisi hormoone, mille on töötanud välja USA Arizona ülikooli teadlased, kes tahtsid luua preparaati, mis võimaldaks inimesele päevitunud jume ilma päikesekahjustusteta.

«Sarnaselt Soomega pole Eestis Melanotan I-l ega Melaton II-l müügiluba, seega ei tohi neid tooteid Eestis turustada,» kinnitas ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius. «Meie andmetel ei ole neid ravimeid legaalselt ka kunagi Eestisse toodud.»

Samas leiab ka Eesti internetiportaalidest Melanotani kasutamise kogemusi. Augusti alguses uuris üks Eesti naine internetifoorumis, kas keegi on Eestis kasutanud Melanotani. Kohe leidus ka vastaja, kes tunnistas, et on enesele barbie-ravimit süstinud.

«Sain kerge päevituse, silmavalged muutusid valgemaks, nahk veidi parem,» kirjeldas ta. «Ma ei kasutanud Melanotani, vaid Melanotan II. Neil on suur vahe, Melanotan II tekitab ainult päevitust, Melanotanil on kõrvalmõjusid ning seda kasutatakse ravimina. Talvel väga mugav ja ohutum kui solaarium, kuid suvel eelistaks siiski rannas käimist.»

Portaalides uuritakse, kas ravimit tohib Eestis kasutada ja kust seda soetada võiks. Leidub ka ostu- ja müügikuulutusi.

«Kui inimesed kirjeldavad oma kogemusi nende toodetega, siis on need saadud illegaalsel teel, kas internetist tellituna või muul viisil riiki tooduna,» ütles Laius.

Mõju ja ohutus tõestamata

Maksu- ja tolliameti avalike suhete juhi Ivi Papsteli sõnul Melanotani Eestis seni konfiskeeritud ei ole. Ta lisas, et ravimeid võib postiga saata välismaale või Eestisse ainult eraisikult eraisikule.

«Postiga saatmisel võib ühes saadetises ravimiameti loeta olla kuni viis avamata jaemüügipakendit,» selgitas Papstel.

Välismaalt võib ravimiameti loata isiklikuks tarbeks kaasa tuua väikese koguse ravimeid, mida inimene kasutab isiklikuks otstarbeks või kaasasolevate loomade puhul. Keelatud on ravimite postimüük ja interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerposti teenusega.

«Internetist ravimite tellimine on kahtlemata väga ohtlik tegevus, kuna inimene ei tea kunagi, et kas toode, mida ta tellib, sisaldab ikka seda toimeainet ja selles koguses nagu lubatud,» hoiatas Laius.

«Melanotani puhul on tõestamata ka selle efektiivsus ja ohutus ehk siis me tegelikult ei tea, mida see ravim teeb. Me ei tea, kas sellest on kasu ning me ei tea, millised riskid võivad selle kasutamisega kaasneda,» lisas ravimiameti osakonnajuhataja.

Nahaarstid ei soovinud Postimehele teemat kommenteerida.