Tagasi
Naine meenutas, et on vaid ühe korra elus pimekohtingul käinud ja see on olnud kõige hullem kogemus üldse.
«Nimelt viibisin Inglismaal ja kasutasin sõbranna vana telefoninumbrit, seoses sellega helistasid pidevalt tema vanad sõbrad mulle,» rääkis Liisa. «Kuid mõne mehega läks vestlus pikemaks,» tunnistas ta.
Vestluste arenedes oli üks mees nõus Liisale oma pildi saatma.
«Pildil oli kaks meest ja üks naine, kellest üks mees oli pikka kasvu, nägus pruunisilme noormees ning tema kõrval seisis tunduvalt vanem süsimustade lokkidega jässakas sell,» kirjeldas naine e-posti teel saadud fotol olevaid meesterahvaid. «Mees väitis, et on keskmine mees pildi pealt,» meenutas naine.
Nad leppisid mehega kohtinguaja kokku ja otsustasid kohvikusse minna.
Liisa rääkis kohtinguplaanidest ka oma sõbrannale ja tunnistas, et kardab pisut, sest ta ei olnud varem täiesti võõra inimesega kohtumas käinud. Sõbranna lubas helistada tund pärast kokkulepitud kohtingut.
Helises uksekell - salapärane mees oli Liisale autoga järele tulnud. «Kui ma ukse lahti tegin, mõtlesin, et oi, see on nüüd küll vale mees,» rääkis ebameeldivast üllatusest ehmunud naine. «Hakkasin peaaegu et vabandama,» lisas ta.
«Lähemalt uurides sain aru, et see ei olegi see keskmine mees sealt pildi pealt, vaid see, kes tema kõrval seisis,» kirjeldas ta oma pettumust.
Sellegi poolest oli Liisa nõus ühe dringi tegema, kuid peale seda tahtis ta viivitamatult koju naasta.
