Tagasi
«Sõlmisin tutvusi nädala alguses ühes interneti kohtinguportaalis ja nädala lõpus läksin välja,» rääkis 30-aastane naine, kes nüüdseks on õnnelikus püsisuhtes mehega, kellega kohtus hoopis muul moel.
Pärast lahutust, mis mõjus naisele rängalt, üritas ta pimekohtingute abil endale uut kaaslast leida. «Netis öeldakse enamasti ausalt, mis kavatsused kellelgi on, võib-olla seetõttu ei tekkinud ka probleeme, et mehed oleksid esimesel kohtingul seksi oodanud,» arvas naine.
«See oli nagu priipääse klubisse, pealegi tehti tavaliselt kõik joogid ja söögid ka välja,» tunnistas ta naljatledes. «Mul vedas üldjuhul kohtingutega, tavaliselt oldi alati väga meeldivalt üllatunud, kui mind nähti ja nii mõnigi mees oli suisa vaimustuses. Aga eks inimesed on erinevad - oli vanemaid ja nooremaid, ekstsentrikutest ilueedisid ja endassetõmbunud erakuid.»
Kohtudes erinevate inimestega sai naine tuttavaks ka mehega, keda ta nimetas oma hingesugulaseks. «Olime koos pool aastat, aga tuli välja, et kooseluks on vaja midagi veel,» vihjas ta voodiprobleemidele ja mehe tervisele. «Mingi hetk hakkas ta kõiges kahtlema, eks ta nägi, et ta ei suuda minuga sammu pidada - mina tahtsin ju pere luua, aga ta oli sellest ammu välja kasvanud.»
Noor egoistist modell
Kui enamasti olid pimekohtingud toredad, siis korra kohtas naine üht nooremat meest, kes töötas põhitöö kõrvalt ka modellina. «Autot tal ei olnud, seega läksime kinno trolliga. Terve selle trollisõidu ta kommenteeris ja halvustas teisi inimesi trollis, mul oli jube piinlik,» meenutas pettunud naine.
Kui trollis kiitles noormees muudkui sellega, kui hästi ta teenis ja kui suures majas töötas, siis kinopiletit ta naisele ei ostnud. «Kui kinno jõudsime ning piletit ostma läksime, siis ta ostis oma pileti ära, pani selle tasku ja jäi leti taha seisma. Kui ma aru sain, et ma pean oma pileti ise ostma, siis oli teine koht, kus ma vastikut ebamugavust tundsin - oleks võinud ju siis ette kokku leppida!»
Kohtingu tegi veelgi ebameeldivamaks see, kuidas mees filmi kommenteeris. «Tema ego ei mahtunud sinna suurde saali ära. Ma jooksin suht ummisjalu sealt minema, aga ega ta arvas ikka, et jättis kustumatu mulje.»
Juba paari tunni pärast hakkas mees naisele helistama ning saatis ka rohkelt sõnumeid. «Kuskil viis päeva pärast kohtingut ütlesin talle otse, et me oleme nii erinevad inimesed ja meie suhtel küll tulevikku ei ole. Muidugi oli ta solvunud ning blokkis mind igasugustes sotsiaalvõrgustikes ära, aga mul ei tekkinud selles osas küll mitte mingisuguseid süümepiinu,» tunnistas naine.
Pettumus tuli liialdatud ootustest
Pimekohtingutega naine endale õiget kallimat ei leidnudki. «Mul lihtsalt ei tekkinud ühe õhtuga seda klikki,» selgitas ta. «Naisterahval on vaja tunnete tekkimiseks ikka aega ja mina näiteks olen nii elava kujutlusvõimega, et ma kippusin oma kohtingukaaslasi üle idealiseerima. Kui nad siis end netis veel üles ka kiitsid ning ohtralt valetasid, siis ma olin pidevalt natukene pettunud,» nentis ta.
Ise oli naine enda sõnul kirjeldustega tagasihoidlik ja väga ettevaatlik, sest ta enesehinnang oli lahutuse tõttu väga madal. «Kõigil kordadel pidin ma viisakalt suhte üles ütlema. Pean mainima, et ma ei saanud ise mitte ühtegi «korvi». Võib-olla ma kasutasingi neid vaeseid mehi oma enesehinnangu tõstmiseks, sest tegelikult ma selle perioodi üle eriti uhkust ei tunne - käitusin nii mõnigi kord ikka väga hoolimatult inimestega, kes otsisid lihtsalt seda ainust ja õiget,» tunnistas ta kurbusega.
Meeste puhul märkas pimekohtingutel käinud naine, et nad olid enamasti väga sihikindlad. «Üldjuhul olid neil stampküsimused kohe varuks - et kui vana, palju lapsi, kuidas ma raha teenin ja kas mul on kinnisvara,» meenutas ta. «See oli muidugi nende silmis oluline pluss, et mul lapsi polnud,» lisas ta.
