Kuidas õppida nautima oma tööd?

, sisekosmos.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sisekosmos.ee

Koolitaja Kaido Pajumaa lahkab portaalis sisekosmos.ee tööga rahulolematuse tagamaid ning selgitab, kuidas ideaalse töö otsimise asemel olemasolevale tähendus anda. See on järg artiklile «Kas oled oma tööga rahulolematu?»
 

Kas ma ei oska või ma ei taha?

Kui eelnevas osas esitatud viiele küsimusele vastates selgus, et sa pole oma praegusel töökohal piisavalt motiveeritud, saad nüüd selle olukorra põhjusi põhjalikumalt analüüsida.

Selleks vaata juuresolevat joonist ning hinda, kus punktis sina praegu sellel joonisel paikned.

Sõltumata sellest, kus sa praegu oled, ei pruugi see olla lõplik. Mõlemat telge mööda on võimalik liikuda. Näiteks, kui sa oled all paremas sektoris (tahan küll, aga ei oska), siis järelikult tekib sinu nn tööstress sellest, et sul on puudu mingitest oskustest - teadmistest. Vertikaalne telg mõõdab sinu oskusi oma tööd teha, horisontaalne telg aga sinu soovi oma tööd teha. Õnnelikud inimesed töötavad kõik ülemises paremas sektoris - nad tahavad seda teha ja oskavad samuti. Õnnetud aga alumises vasakus. Kus sina praegu oled?

On ju üsna loomulik, et kui keegi palub sul homme hommikul helikopteriga lendama minna, võid sa terve tänase päeva ning öö stressis olla. Helikopterilendu vast päevaga ära ei õpi, kuid kui sa tunned töö juures, et mingitest teadmistest jääb vajaka, siis saad sa ju end täiendada - küsida ülemuselt, lugeda, koolitada vms.

Natukene keerulisem olukord on aga juhul, kui sa oled üleval vasakus sektoris. Sa justkui oskad oma tööd teha küll, aga see on sinu jaoks kohustus. Sa tunned, et sa ei taha seda eriti teha. Sellises olukorras ei aita koolitused, raamatud või nõuküsimised ülemuselt. Selles olukorras saad sa situatsiooni muuta ainult ise enda peas asju ümber tõstes. Teisiti öeldes oma tööle uue tähenduse andes.

Üleminek mida-küsimuselt miks-küsimusele

Kui ma paluksin sul lõpetada lause Minu praeguseks tööks on ..», siis mida sa siia kirjutaksid? Kui sa oled müüja riidekaupluses, kas sa kirjutaksid siis «klientide teenindamine»? Kui sa oled müügijuht autofirmas, kas sa kirjutaksid siis «autode müümine»? Kui sa oled ravimifirma raamatupidaja, kas sa kirjutaksid siis «raamatupidamise korrashoidmine»? Või kui sa oled koristaja koolis, kas sa kirjutaksid siis «koristamine»?

Ükskõik, missugust ametit me peame, saame sellele läheneda «mida ma teen?» ja «miks ma seda teen?» küsimuste kaudu. Kui me keskendume esimesele (mida ma teen?), tajume oma tööd funktsionaalselt (just nii, nagu see ametijuhendisse kirja on pandud), mistõttu võibki see meie jaoks ebameeldiv tunduda. Kui aga keskenduda teisele (miks ma teen?), tajume oma tööd tähenduslikult (missugust mõju see teistele inimestele avaldab).

Mida ma teen? / Miks ma seda teen?

  • Müün riideid / Aitan inimesel trendikas ja moekas olla
  • Müün autosid  / Aitan inimestel turvaliselt liikuda kodu ning töö vahel. Aitan kliendi lastel turvaliselt lasteada jõuda. Aitan inimesel end prestiižikana tunda.
  • Teen raamatupidamist  / Aitan inimestel elus püsida, et oma lähedaste jaoks olemas olla. Päästan elusid.
  • Koristan kooli / Aitan lastel õppida, et meie ühiskond areneks.

Kas sa näed erinevust «Mida?» ja «Miks?» küsimuste vahel? Esimesel juhul tajud sa ennast funktsionaalse tegevuse sooritajana (müümine, raamatupidamine, koristamine), teisel juhul aga teiste inimeste abistajana, mis muudab ja avaldab nende elule üliolulist mõju. Kummale sina keskendud?

Miks? küsimuste esitamine on efektiivne meetod joonisel mööda horisontaalset telge liikumiseks. Töö võib meie jaoks ebameeldiv tunduda juhul, kui me ei ole enda jaoks lahti mõtestanud, miks ma seda tööd teen - kuidas see aitab teisi inimesi ja maailma tervikuna? Kui sa selle enda jaoks lahti mõtestad, võib sinu enesetunne ja tahtmine seda teha hetkega muutuda.

See on meie elu, mida peame elama

Sul võib nüüd tekkida küsimus, et mis mõtet sellel kõigel on, sest selle tagajärjel ei muutu ju tegelikult mitte midagi - töö on sama, kolleegid on samad, palk on sama. Jah, mitte midagi muud ei muutu peale sinu enda enesetunde.

Sa veedad suurema osa ärkvelolekuajast tööl - kas see pole siis oluline, et sa end selle aja jooksul hästi tunneksid? Et seda mõista, siis kujuta ette, et sa oled sääsk, kelle eluiga on kõigest 30 päeva. Kui sa nüüd sellest 30 päevast 22 päeva tööl käid, kas sa siis ei tahaks end need 22 päeva hästi tunda? Vastasel juhul sa ju raiskad oma elu ära.

Loomulikult oleks ideaalne olukord see, kui kõik inimesed teeksid oma unistuste tööd. Mure on aga selles, et mingit unistuste tööd ei ole olemas. See on samasugune illusioon, nagu meil on printside - printsesside kohta valgel hobusel.

20-aastaselt oleme veendunud, et juba homme saabub meie ellu prints valgel hobusel, kes meid õnnelikuks teeb. Kui me aga 30-aastaselt ikka veel oma rangete kriteeriumite tõttu vallalised oleme, võime hakata mõtlema, et ehk on meie ootused liiga kõrged. Võib-olla aga hoopiski ebareaalsed. Äkki me ootame oma ellu kedagi, keda lihtsalt ei eksisteeri.

Sama kehtib ka töö kohta. Iga amet sisaldab nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Meisterlikkus on leida üles positiivsed ja neid nautida. Sama oluline on aga märgata ka neid ülesandeid, mis meile hetkel mõttetud tunduvad, ning hinnata, kas me mitte ei ole ise nendele ülesannetele liiga pinnapealselt lähenenud?

Me suhtume nendesse kui lihtsalt tööülesannetesse, unustades ära, et nendel tegevustel võib olla teistele inimestele väga kaugeleulatuv mõju. Kui me neid tegevusi sooritades õpime mõtlema mõju, mitte funktsiooni peale, anname sellele tegevusele ka iseenda jaoks olulise tähenduse, ja tunneme end seda sooritades palju paremini.

Lihtsam on jääda kui põgeneda

Nagu ma eespool mainisin, siis juhul, kui sul on unistuste töökoha pakkumine laual, mine kindlasti. Kas või kogemuse mõttes. See, kas sa hiljem kahetsed, ilmneb muidugi mõne aja pärast, kuid kogemuse saamise nimel võid ikkagi proovida.

Kui sulle aga praegu unistuste töökohta ei pakuta, siis proovi teist lähenemist - töö ümbermõtestamist. Leia üles oma töö tegelik tähendus ja keskendu sellele. Sellisel juhul õpid sa ümber viisi, kuidas sa oma tööd tajud, mis avaldab otsest mõju sinu elukvaliteedile ning töötulemustele - naudinguga tehtud töö on alati tulemuslikum. Lisaks võidad sa iga päev hea enesetunde ning paremate suhete kaudu. Kõik muutub.

Stressata ei ole mõtet. Eriti millegi üle, mida sa muuta ei saa. Mäletad ütlust: «Kui sa ei saa seda muuta, siis muuda ennast»? Alusta sellega, et püüa aru saada, miks sinu firma tegelikult loodud on - missugust väärtust see klientidele pakub? Kui sa sellest aru saad, saad sa ka aru, missugust väärtust sina tegelikult inimestele lood. Kas sa tõesti siis arvad, et see ei ole oluline?
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles