Kas oled oma tööga rahulolematu?

Kõiksugu raamatud ja koolitused räägivad oma kire leidmisest ning seejärel oma unistuste täideviimisest. Sama rääkis ka legendaarne Steve Jobs oma 2005. aastal Standfordi ülikoolis peetud kõnes (vaata siin), milles ta tuletas lõpetanutele meelde, et nad ei annaks järele enne, kui on leidnud selle, mida nad otsivad. Kuid mida me otsime?

Kõik otsingud tekitavad stressi

Ükskõik, mida me otsime - see tekitab meile stressi. Kui me otsime midagi, järelikult peab olema praeguse olukorra ning soovitud olukorra vahel lõhe. Ning kuni see lõhe eksisteerib, oleme ka ise stressiolukorras - me ei ole rahul sellega, mis on meil praegu.

Paljud inimesed püüavad elu oma pilli järgi tantsima panna. Moodsas keeles nimetatakse seda eesmärkide saavutamiseks. Selle käigus vaatleme oma praegust olukorda, otsustame, mis meile selle juures ei meeldi, ning seame siis endale eesmärgiks olukorda muuta.

Ka oma unistuste elluviimine ei ole oma olemuselt erinev. Ka see tähendab oma välise maailma korrigeerimist viisil, et see meile püsiva rahulolu tooks.

Praktika näitab aga, et elus ei saa kõik asjad minna meie tahtmise ja soovide järgi. Kuni me püüame kõik asjad oma tahtmise järgi ära sättida - sealhulgas oma unistuse leida kirglik ning meelirahuldav töö ja karjäär -, võib juhtuda hoopis, et me elame oma elu ära ilma seda elamata.

Elu saab lihtsalt otsa ning elu lõpusirgel tunneme, et me ei ole ikka veel kohale jõudnud. Lõhe on ikka tegeliku olukorra ning soovitud olukorra vahel olemas, mistõttu võib tekkida tunne, et see on olnud üks täiesti mõttetu elu.

Kui sa ei saa seda muuta, siis muuda ennast

Inglise keeles on hea väljend «If You Can't Change This, Change Yourself» ehk siis tõlkes «Kui sa ei saa seda muuta, siis muuda ennast». See on minu viimaste aastate kõige enam korratud mantra.

Kui edukoolitajad kinnitavad sulle, et jäta oma praegune töö sinnapaika, sest kuskil ootab sind unistuste töö koos unistuste palga (mis on muidugi vähemalt 3000 eurot kuus), unistuste tööaja (lähen ja tulen siis kui tahan), unistuste asukoha (kindlat asukohta ei ole, sest sa reisid seoses tööga kogu aeg ringi, ja eriti tihti viib töö sind eksootilistesse maailmapaikadesse), unistuste ülemuse (kes on sinu parim sõber, psühholoog ning mentor ühes isikus) ja töö sisuga (sa teed ainult neid asju, mis panevad sind tundma viisil, nagu sa tegeleksid oma hobiga), siis minu tagasihoidlik soovitus sulle on selline: kui sul praegu eespool kirjeldatud «unistuste tööle» pakkumist laual ei ole, siis enne kui sa selle otsimiseks töölt lahkuda otsustad, küsi endalt, kas sa ei saa juba praegust tööd nautima õppida ning seda unistuste tööks muuta.

Eriti rõhutan ma siinjuures sõna «õppida», sest sageli me lihtsalt õpime mingitest asjadest teatud viisil mõtlema, uskudes, et väljapääsu ei ole. Tegelikult võib see olla aga otse meie nina ees.

Mõned nimetavad seda ka uskumuste muutmiseks. Ei olegi oluline, kuidas seda ümberõpet nimetada, vaid oluline on fakt, et iga töö on tegelikult oluline, sest vastasel juhul ei makstaks selle eest palka. Turumajanduslik majandusmudel lihtsalt ei võimaldaks seda ressursside piiratuse tõttu teha.

Ja kui sellest makromajanduslikust tõsiasjast isegi mööda vaadata, siis ükski firmaomanik ei lubaks sellel juhtuda - ta võiks sinule makstava aastapalga eest enda naisele uue auto või naaritsakasuka osta, mitte seda aga altruismist sulle ära maksta. Järelikult, kui sul on töö, siis on see töö oluline.

Mis olukorras sa praegu oled?

Kui sa tunned, et sinu töö ei paku sulle rõõmu, siis soovitan alustada väikesest analüüsist, et mõista, kui hästi või halvasti sa tegelikult end oma töökohal tunned.

Selleks pakun sulle välja allpool oleva väikese harjutuse, mida kasutati ühes uuringus 19 000 töötaja analüüsimiseks ning mis hindab, kui motiveerituna sa praegu end oma töökohal tunned. Selleks palun sul hinnata allpool olevaid väiteid 5 palli skaalal (1- ei ole üldse nõus, 5 - olen täiesti nõus).

1) Ma tean väga täpselt, mida minult töö juures oodatakse
2) Mul on olemas kogu vajalik info ja vahendid, et oma tööd hästi teha
3) Ma saan töö juures iga päev teha seda, milles ma loomult kõige tugevam olen
4) Olen viimase 7 päeva jooksul saanud oma juhilt tunnustada ja kiita
5) Tunnen, et juht ja teised kolleegid hoolivad minust töö juures ka kui isikust

Kui see saab tehtud, siis liida saadud hinded kokku. Nüüd on sul üldpilt sellest, kui motiveeritud sa oled. Kui sinu skoor on 20-25, on tegelikult olukord väga hea, sest sa hindasid kõiki väiteid vähemalt hindega 4.

Kui sinu skoor on 15-20, siis vaata, missugused väited said hindeks vähem kui 4 ning küsi endalt: «Kas ma saan initsiatiivi üles näidates olukorda parandada?».

Tihti oleme nn ohvrirežiimil ega vaevu ise mõtlema, kuidas me saaksime antud olukorras vastutuse võtta ning olukorda enda jaoks paremaks muuta. Ega keegi teine ju kannata. See on meie enda töö ja elu, mida peame elama.

Järgnevalt saad sa hinnata, millest sinu eelmise harjutuse hinded täpsemalt tekivad. Kui sinu skoor oli 20 või enam, siis tegelikult ei pruugigi sa järgmist osa lugeda - naudi edasi seda, mida sa praegu teed. Kui see aga oli madalam kui 20, võid oma tööanalüüsiga natukene sügavamale minna.

Järgneb.