Tagasi
Rinnavähk on kõige levinum naiste pahaloomuline kasvaja. Ka Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 600 uut haigusjuhtu, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Rinnakasvajad alluvad ravile väga erinevalt. Just see pani Cambridge´i ülikooli geneetiku Carlos Caldase rinnavähi geene põhjalikult uurima.
Caldas analüüsis koos oma kaastöölistega ligi kahe tuhande USA ja Kanada rinnavähihaige koeproove. Kasvajarakkude geenid uuriti põhjalikult läbi – millised osad pärilikkusainest olid muteerunud, millised geenid välja lülitatud ja millised töötasid täistuuridel.
Rakkude geenimuutuste põhjal jagas Caldas rinnavähi alatüüpideks. Uurija sõnul on need nii erinevad, et rinnavähki võib pidada kümneks erinevaks haiguseks. Mõne alatüübi rakumuutused sarnanevad pigem munasarjakasvajate kui teiste rinnavähivormidega. Igaüks neist vajab erilist raviskeemi.
Enne kui uudne vähitüüpide liigitus haiglates kasutusele võetakse, peab Caldas tõestama, et see pakub diagnoosi- ja ravieeliseid. Selleks kulub eeldatavasti kolm kuni viis aastat.
Praegu liigitatakse rinnakasvajaid nii vähimarkerite kui mikroskoobi all nähtavate rakuliste tunnuste abil. Näiteks östrogeeniretseptor-positiivsed kasvajad peaksid alluma hormoonravile.
Sihtmärkravim on olemas vaid ühe kindla geenivariandiga rinnavähihaigete jaoks. Ülejäänud kasvajate puhul kasutatakse tavapärast kemoteraapiat või kiiritusravi.
