Tagasi
Tänane Äripäev kirjutas, et Euroopa Liidus on juba levinud regulatsioon, mille kohaselt peaks börsiettevõtte nõukogudes olema 40 protsenti naisi. Ning kui Eesti seda üle ei võta, ruulib Marianne Mikko sõnul meie riigis ainult keskealine heteromees, mis tähendab, et kohta pole noortel, vanadel ega naistel.
Vikerraadio palus antud teemat kommenteerida EENA presidendil Pille Ruulil.
Ruuli hinnangul on sookvootide kehtestamise teema teravalt üles kerkinud seoses sellega, et Euroopa otsib võtit majanduskriisist väljatulemiseks ning meeste-naiste ühtlasema kaasatusega ettevõtteid ja organisatsioone uurides on selgunud, et nad on teistest tulemuslikumad.
«Norra on olnud teatud mõttes lipulaev ja pioneer ja toonud ise kõige rohkem välja kasutegurit, mis on saavutataud mõlema poole kaasamisel juhtimisprotsessi,» selgitas Ruul, miks kogu maailm Norrat eeskujuks toob.
Norra edulugu ei alanud Ruuli sõnul aga mitte ettevõtete juhatustest, vaid poliitikast. «70ndatel aastatel, kui revolutsioon toimus seal selles osas, saavutati tulemusena naiste suurem kaasamine poliitikasse, seehulgas parlamenti ja valitsussse,» märkis ta.
EENA president rõhutas, et Norra saavutused tulenevad kõigest sellest, mis eelnes börsiettevõtete kvootidele. Üheks toimivaks instrumendiks on Ruuli sõnul Norras olnud ka kohustuslik isapuhkus, mis aitas tasakaalustada töö- ja pereelu.
Ruul ise peab kvoote väga äärmuslikuks mehhanismiks. «Üldiselt on kõikidele ühiskondadele tervislikum, kui suudetaks saavutada selline tulem pehmemal moel.»
Hea on tema sõnul siiski see, et teemale pööratakse tähelepanu ja tänu sellele julgevad naised ise rohkem oma töö ja karjääriga seotud unistusi ellu viia.
Veel tuletas ta meelde, et tasakaalustatus tähendab seda, et mehed ja naised on võrdsemalt esindatud, mitte seda, et naised tulevad ja teevad mingit imet. Eesti mehed on tema hinnangul jäänud praegu liiga raskesse ja stressirohkesse olukorda, kus vanad mõttemallid ja stereotüübid eeldavad neilt kõigega üksi hakkamasaamist, ehkki tänapäeval on peres kaks leivateenijat.
Küsimusele, kas sookvoodid aitaks Eestis palgalõhega võidelda, vastas Ruul, et see oleks väga kiire viis olukorra muutmiseks, kuid küsitav on, kui mõistlik ja kui otstarbekas see praegu oleks. Samuti meenutas ta, et kui jutt käib konkreetselt börsiettevõtetest, siis neid on Eestis vaid kümmekond ning mõju poleks seega nii suur, kui arvatakse.
Küll aga tõdes Ruul, et naiste potentsiaal on Eesti ühiskonnas selgelt alakasutatud. «Eesti naised on väga kõrgelt haritud ja kui pärast nende oskusi ja teadmisi ja võimeid ei kasutata ära, on see ühiskonnale pigem kahjuks kui kasuks - siin on potentsiaali küll.»
Ruul ei arva, et naisi meie ühiskonnas tõrjutaks, küll aga eitatakse tema hinnangul, et üldse mingi probleem on. Palgalõhe iseenesest pole tema arvates mitte probleem, vaid indikaator, et midagi meie ühiskonnas on kreenis.
Palgalõhe vähendamise taga on aga Ruuli hinnangul võimalus pikendada ka meeste eluiga ja kvaliteetselt elatud eluea pikkust, mille poolest on Eesti Euroopas viimasel kohal.
«Töö- ja pereelu ühitamine on kindlasti üks võti palgalõhe vähendamiseks Eestis,» tõdes naine, lisades, et palju abi oleks isapuhkuse suuremast kasutamisest, mis aitab omakorda parandada peresuhteid.
