Vabariigi vaimus

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pidupäevalaud: vabariigi aastapäevaks pannakse Marilin Prantsu kodus lauale meeleolu looma ka rahvusmustrites salvrätid ja sini-must-valge lipuke. Taldrikud on Kristiina Kulli vanaemalt, kes neid kõigil kodustel tähtsündmustel kasutas.
Pidupäevalaud: vabariigi aastapäevaks pannakse Marilin Prantsu kodus lauale meeleolu looma ka rahvusmustrites salvrätid ja sini-must-valge lipuke. Taldrikud on Kristiina Kulli vanaemalt, kes neid kõigil kodustel tähtsündmustel kasutas. Foto: Peeter Langovits

Naiskodukaitsjate kokakunst ei piirdu vaid välikatla hernesupiga vabariigi aastapäeva paraadil. Eesti sünnipäeva peetakse uhke prae ja koogiga, näitavad naiskodukaitsjad Kristiina Kull ja Marilin Prants.

Muidugi pole ühelegi naiskodukaitse toitlustuskursuse läbinud naisele mingi kunst vabariigi aastapäeva paraadiks suures välikatlas korraga 40 liitrit hernesuppi valmis keeta või kaitseväe suurõppusel metsas mitmesajale mehele korralik kõhutäis serveerida.

Ka tuhandetele laulu- ja tantsupeolistele söögi tegemisega on naiskodukaitsjad alati toime tulnud. Ammugi siis ei jää vabariigi aastapäeva pidulaud neil kodus kasinaks – sinna kuuluvad enamasti need lemmikud, mis muudelgi kodustel tähtpäevadel traditsiooniliselt laual, nendivad naiskodukaitsjad Kristiina Kull ja Marilin Prants Muhu-mustriliste salvrättide ja sinimustvalge lipuga ehitud lauale osutades.

Kohv kivide vahel

«Olen ka 50 inimesele hommikusöögiks pannkooke küpsetanud, ikka sellest õigest munadega tainast,» meenutab naiskodukaitse Tallinna ringkonna vabatahtlik välikokk Kristiina Kull üht oma kokaoskuste tõsisemat proovilepanekut Kaitseliidu õppustel Tallinnas.

Teine eredam kogemus oli sissitoitlustamisõppus Kollassaare soosaarel Järvamaal, kus panni ette käisid lõkketulel lapikud kivid ja hommikukohviks jahvatati ube kiviga hõõrudes. Igapäevatöö Vapiano restoranis Itaalia köögis on tal ju täiesti teine tera!

Tema oma paariaastase naiskodukaitsja staažiga ei ole sõjaväeparaadiks suppi ja teed veel jõudnud keeta. Küll aga on tegutsenud n-ö tagatoas ja oodanud Kaitseliidu kohalikus malevas mehi paraadilt kuuma tee ja saiakestega.

«Meeste toetamine ongi üks meie peamisi ülesandeid,» lisab kõrvalt naiskodukaitse esinaise asetäitja Marilin Prants, kel isa poolt Kaitseliidu juuri ja kelle vanaema jõudis enne teist ilmasõda küll olla kodutütar, kuid naiskodukaitsele tõmbas okupatsioon kriipsu peale.

Loomulikult ei tähenda meeste tagalaks olemine naistele üksnes söögitegu, vaid ka side- ja staabitööd, varustamist, heategevusmüükide korraldamist jm. Nii oli ka Eesti ajal.

Muide, toona tähistati vabariigi aastapäeva juba 23. veebruari õhtul, ütleb Marilin Prants. Väiksemates kohtades kogunesid naiskodukaitsjad pika laua taha ühisele koosistumisele, suuremates paikades korraldasid Kaitseliit ja naiskodukaitse ühise suurejoonelise peo.

Päeva poole oli rivistus ja pandi Vabadussõja ausambale pärgi. Pimeda tulles tehti küünalde või tõrvikutega rongkäik ja mindi siis kohalikku seltsi- või koolimajja pidulikule aktusele, kust ei puudunud peokõned ja eeskava.

Pidu tipnes tantsuga, mille juurde käis naiskodukaitsjate valmistatud einelaud: väikesed võileivad, pirukad, koogid, kohv, tee. Pidulised pidid aga selle eest raha välja käima – see oli tollal üks viise, kuis naiskodukaitsjad kaitseliitlastele raha kogusid. Algusaegadel alkoholiga ei kaubeldud, kuid hiljem läks seegi väikese müügiprotsendiga kaubaks.

Tallinnas korraldati aastapäevapidu Estonias, kuhu kutsuti aukülalisi, ja osa kutseid läks Kaitseliidule tulu teenimiseks müüki.

Kodused retseptid

Nüüd on Tallinnas vabariigi aastapäeval kombeks käia ühiselt  Toompeal lippu heiskamas ja hümni laulmas ning pärast võtta ette kohvikuskäik või istuda malevas peolauas. Väiksemateski kohtades on riigi sünnipäeva pühitsemine kombeks – igal pool isemoodi. Isegi metsa võib valge linaga laua katta, teab Marilin Prants üht toitlustusõppust meenutades rääkida.

Kui aga tema perekogunemisel on selle päeva peolaud tihtipeale uute retseptide katsetamise päralt, siis Kristiina Kulli kodus on olnud kõrges hinnas traditsioon. Alati on pakutud seapraadi ja magustoiduks ükskõik millist jäätist. Ning ikka spetsiaalselt valgelt serviisilt – pidulik lauakatmine ja toidu serveerimine on alati pisidetailideni paigas.

Pildistamise tarvis tõi ta lauale taldrikud, mida vanaema kodustel tähtpäevadel kasutas. Ka kõigi tema antud piduretseptide lugu ulatub lapsepõlvekoju.

Toitvat ja lihtsat-kiiret oasalatit tegi ema sünnipäevadel; vanaemalt on pärit üks tema meelistoite, juustuga üleküpsetatud liha ehk juustuliha, mis erilisematel puhkudel ahju pandi. Marjakooki küpsetasid nii vanaema kui ka ema.

«See on midagi imelihtsat, kindlat ja väga head. Saab teha kiirelt ka siis, kui tulevad ootamatud külalised,» soovitab Kristiina Kull järele proovida.

Oa-singisalat
•    2 purki punaseid Kidney ube vees
•    2 punast sibulat
•    2 tomatit
•    200–300 g taisemat sinki

Kastmeks:
•    300 g hapukoort
•    2–3 sl majoneesi
•    soola, suhkrut
Loputa oad sõelal külma veega. Tükelda tomatid, sibulad ja sink ning lisa ubadele. Valmista kaste ja sega salatisse, pane umbes pooleks tunniks külmikusse. Serveeri koos musta leivaga. 

Loomaliha prantsusepäraselt
•    1 kg loomaliha
•    2 sibulat
•    100–150 g šampinjone
•    600 g hapukoort
•    3 sl tugevamaitselist majoneesi
•    300 g kõvemat juustu
•    soola, pipart

Lõika liha paksemateks viiludeks ja lase ahjus 225–250 kraadi juures kergelt pruunistuda. Maitsesta soola ja pipraga. Keera ahi 200 kraadi peale ja lao lihale peale sibularõngad ja šampinjoniviilud. Riivi juust,  sega 200 g sellest hapukoore ja majoneesiga ning vala lihale. Ülejäänud riivjuust raputa kõige peale. Lase ahjus küpseda, kuni liha on pehme ja juust pealt kuldpruun. Serveeri koos kartulite ja värske salatiga. 

Ema kook
•    3 muna
•    1 klaas (u 2 dl) suhkrut
•    1 klaas (u 2 dl) vett
•    150 g võid
•    3–4 dl jahu
•    2 tl küpsetuspulbrit
•    veidi soola
•    500 g külmutatud või värskeid marju
•    kaneeli

Klopi munad suhkruga lahti, lisa sulatatud või, vesi ja sool. Lisa jahu koos küpsetuspulbriga ning sega ühtlaseks. Tainas peaks jääma voolav. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud neljakandilisse vormi, pane peale marjad ning raputa kergelt üle suhkru ja kaneeliga. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 30–35 minutit, kuni kook on pealt kuldpruun. Parim serveerituna soojalt koos külma kohupiimakreemi-jogurtikastmega. Jogurt ja kohupiim vali maitse järgi.

Naiskodukaitse 85

Naiskodukaitse on Kaitseliidu vabatahtlik eriorganisatsioon, mis loodi 2. septembril 1927 ja mille peamiseks eesmärgiks on anda oma panus riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse. Tänavu saab naiskodukaitse 85.  

Lisaks Kaitseliidu toetamisele hoitakse au sees organisatsiooni traditsioone ja isamaalisi tavasid. Kõik liikmed saavad põhiväljaõppe ja sobiva erialakoolituse – meditsiin, toitlustus, side- ja staabitöö jm.

Kui 1940. aastal oli naiskodukaitses ligi 16 000 liiget, siis praegu on neid üle 1600. Ja kui 1930ndail (pildil) oli naiskodukaitsjate vormirõivaks helesinine kleit ja valge põll, siis nüüd must kostüüm ja valge pluus. Vt ka naiskodukaitse.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles