Juuksurisalongi füüsika: millise kuju võtab hobusesaba?

Juuksekarva omadusi teades on võimalik matemaatilise võrrandi abil ennustada, milline hakkab välja nägema  neist tehtud hobusesaba, näitasid Cambridge´i ülikooli füüsikud.
 

Hobusesaba-nimeline soeng võib olla väga erineva kujuga. Mõned kuklasse kokku tõmmatud juuksed tekitavad pika ja kitsa hobusesaba, teised aga lühema lehvikulaadse moodustise, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Keskmisel inimesel on ligi sada tuhat juuksekarva ning nende kuju ja pikkuse ükshaaval analüüsimine on võimatu ülesanne.

Cambride´i ülikooli füüsikaprofessorit Raymond Goldsteini huvitas, kas soengu väljanägemist on võimalik ennustada vaid ühe juuksekarva omaduste põhjal.  Uurijale tuli appi teadusharu, mida nimetatakse statistiliseks mehaanikaks. See kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist.

Goldstein järeldas, et juuksed käituvad üsna vedelikujoa moodi. Seda pani tähele juba Leonardo da Vinci, kes kirjeldas oma märkmikus laineliste juuste sarnanemist veekeeristega.

Selgus, et juuste puhul on olulised kolm omadust – elastsus, tihedus ja lokilisus.
Lühike vetruvatest juustest koosnev hobusesaba laotub lehvikuna väljapoole. Pikematest juustest hobusesaba aga muutub tipus kitsaks, sest raskusjõud ületab selle vetruvad omadused.

Uurija pani kokku valemi, mille ta nimetas hobusesaba kuju võrrandiks. Selle abil on võimalik ennustada nii igasuguste juuste ning  ka erinevate kunstkiudude, siidi ja villa käitumist. Seetõttu pakub uus võrrand huvi tekstiilitööstusele.

Ja loomulikult loodavad kosmeetikatootjad füüsikutelt saada uusi ideid pikkade juuste hooldusvahendite loomiseks.