Spordiarst: kui kõvasti higistad ja oled surmani väsinud, ei ole see hea trenn!

Spordimeditsiini keskuse Vomax spordiarsti, emeriitdotsent Anatoli Landõri sõnul arvavad paljud inimesed ekslikult, et kui treeningu ajal palju higistada ja pärast surmani väsinud olla, siis on tehtud hea trenn - tegelikult on suure tõenäosusega tegemist ülekoormusega.
 

«Inimene arvab, et sellega ta vabaneb rasvast, et see annab lihaskoormust, aga tegelikult ta põletab häid kõrge kvaliteediga süsivesikuid, rasvadeni ta ei jõua ja koormus tõstab adrenaliinitaset - ta ei rahusta, vaid ärritab ja tervikuna see soodustab ülekoormuse teket,» selgitas Landõr.

«Tüüpiline, et noored ägedad mehed, pankurid ja teised kontoritöötajad mängivad korvpalli. See on kõige halvem variant - terve päeva istuvad toas, aga siis lähevad saali ja hakkavad võidu nimel mängima,» tõi ta näite.

Ülekoormus võib aga eriti talvisel ajal tähendada seda, et treeningu tervist ja immuunsust tugevdava toime asemel saavutatakse hoopis vastupidine efekt - organismi kohanemis- ja vastupanuvõime nõrgestub ning külmetushaigused ja erinevad viirused hakkavad kergemini külge.

Landõri sõnul tuleks ületreenimise vältimiseks silmas pidada nii treeningkordade arvu kui ka treeningu intensiivsust, mida näitab südame löögisagedus. Mõõdukas koormus tähendab arsti sõnul kaks-kolm korda nädalas tund-poolteist treenimist.

«Tervislik on treenida madala ja keskmise intensiivsusega - selles tsoonis treenimine soodustab rasvade põletamist, adrenaliini põletamist ja südamelihase arengut ja tõstab hapnikutarbimist,» lisas Landõr.

Ta selgitas, et kui me oleme aktiivsed, siis organism eritab adrenaliini, rahulik ja ühtlane tegevus aga põletab seda - sellepärast ongi parimaks stressimaandajaks rahulik ühtlane jooks või rattasõit.

Milline on aga mõõdukas pulss? Landõri sõnul peaks see olema umbes 60-70 protsenti maksimaalsest südame löögisagedusest, mida saab määrata valemi «220 miinus vanus aastates» järgi. Treenitud inimene võib arsti sõnul treenida ka 80 protsendi juures oma maksimaalsest pulsist.

Ka Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogi, professor Margus Viigimaa sõnul näitavad viimaste aastate uuringud tervisetreeningu kohta, et südameveresoonte treenimiseks ja haiguste ärahoidmiseks ei pea treening olema intensiivne, kuid peab olema regulaarne.
Viigimaa soovitas tervisesportlastele kepikõndi ja aeglast sörkjooksu.

Loe ka sellest, mida toob kaasa haigena treenimine!