Mai Maser: suhkur ei ole valge surm

Eelmisel nädalal lõi laineid California ülikooli teadlaste kirjutis ajakirjas Nature, milles nad väitsid, et suhkur on justkui valge surm ning selle müüki peaks reguleerima sama rangelt kui tubaka ja alkoholi oma.

Ajakirjas Nature ilmunud artiklile «Mürgine tõde suhkrust» esitas ABA (American Beverage Association) enda poolt järgmise seisukoha, milles väideti, et suhkru võrdlemisel tubaka ja alkoholiga puudub igasugune teaduslik alus.

«Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on väljendanud selget seisukohta, et nimetatud haiguste (ülekaal, kõrgem vererõhk, hormonaalsed häired, maksakahjustus – toim) põhjustajaks on väga erinevad faktorid, sealhulgas tubakatoodete tarbimine, liigne alkoholi tarbimine, ebatervislik toitumine ning ebapiisav füüsiline aktiivsus,» tuuakse ABA seisukohas välja.

«Seetõttu on tähelepanu juhtimine ainult üksikule toiduainele - suhkrule - liiga lihtsustatud ja mitteteaduslik lähenemine. Puuduvad teaduslikud uuringud, mis tõestaksid, et kui me tarbiksime vähem suhkrut, aga jätaksime kõik muu oma toitumises samaks, oleks sellel reaalne mõju rahva tervisele.»

Toitumisteadlane Mai Maser kommenteerib artiklit järgmiselt: «Teaduslike uuringute põhjal vajab inimene iga päev mitmekülgset ja tasakaalustatud toidusedelit. Kui süsivesikutest saadav energia peaks iga päev olema 55-60 protsenti, siis sahharoosist ehk roosuhkrust saadav osa toiduenergiast ei tohiks ületada 10 protsenti,» lausus ta.

«Sahharoos lagundatakse seedetraktis sahharaasi toimel glükoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad inimese organismi. Glükoosi varuvormiks on glükogeen, mis talletatakse maksas ja lihastes. See on puhtal kujul energeetiline varuaine, millel ei ole alkoholi ja nikotiiniga mingit pistmist,» ütles Maser.

Tema hinnangul võib kõikide toitainete liigtarbimine pika aja jooksul põhjustada tervisehäireid ja suhkur ei ole siinjuures erand. «Kuid samas ei ole mingit alust pidada suhkrut kõigi haiguste tekkeriski allikaks»