Miks mõjub regulaarne treening kogu kehale hästi?

Lihastes asuvad tüvirakud reageerivad treeningule ning füüsiline koormus mõjub kogu kehale hästi, vahendas Novaator Illinoisi ülikooli uurijaid.

Lihastes asuvad mesenhüümi tüvirakud aitavad lihaskoel taastuda näiteks ravimite süstimisel tekkiva põletiku puhul. Illinoisi ülikooli teadlasele Marni Boppartile pakkus huvi, kas samad tüvirakud reageerivad ka treeningul tekkivale pingutusele.

«Treeningul tekivad tihti kerged vigastused. Seetõttu võivad tüvirakud aktiivseks muutuda. Mind huvitas, kas nad osalevad ka pingutuse järgses taastumises,» selgitas Boppart. Ta tegi katseid laborihiirtega, kes jooksid iga päev vähemalt pool tundi.

Teadlane eraldas pärast treeningut oma katsealuste lihastest tüvirakud ja süstis neid teistesse hiirtesse, et näha, kuidas mesenhüümi tüvirakud teisi lihaskasvus osalevaid rakutüüpe mõjutavad. Samuti testis uurija rakke koekultuuris eri tingimuste juures.

Tuli välja, et lihastes asuvad mesehüümi tüvirakud on ülitundlikud füüsilisele koormusele. Nende hulk kasvas korraliku kehalise koormuse saanud laborihiirte lihastes oluliselt. Kuigi tüvirakud ise ei osale uute lihaskiudude taastumises, on neil tähtis roll - nad vabastavad kasvufaktoreid, mis panevad teised rakud tööle.

«Treeningu ja liikumisravi kasulik mõju põhineb ilmselt suures osas tüvirakkude aktiveerimisel,» selgitas Boppart . «Mesenhüümi tüvirakud eritavad koormuse ajal verre suures koguses kasvufaktoreid ja seetõttu mõjub korrapärane füüsiline aktiivsus kogu kehale hästi,» lisas ta.

Nüüd tahavad uurijad selgeks teha, kas samad rakud põhjustavad ka vananemisega kaasnevat lihaste kõhetumist. Eelnevad uuringud näitasid, et mesenhüümi tüvirakkude hulk muutub vananedes väiksemaks. «Treening on kõige parem viis vananevate lihaste eest hoolitsemiseks, kuid kõigil ei jätku selleks jaksu,» ütles Boppart. Teadlane loodab leida viisi, kuidas tüvirakuteraapia abil vananevaid lihaseid turgutada. Nii saaks ravida ka sportlaste vigastusi.