Viis põhilist lapsepõlvehirmu

Linda Pärn
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Sageli kardavad lapsed midagi seetõttu, et traumeeriv kogemus ei taha kuidagi meelest minna. Portaal galtime.com selgitas viie põhilise lapsepõlvehirmu tagamaid.

Lastepsühholoog Clair Mellenthin põhjendas, et hirmud on lapse arengu normaalne osa. See, kuidas vanem lapse hirmu suhtub, on hirmu leevendamise seisukohalt väga oluline.

Lapsevanem peab lapse rahustamiseks aja maha võtma ja laskma tal oma hirmu põhjendada. Võib olla, et laps, kes ütleb, et kardab pimedust, kardab tegelikult seda, et öösel ema/isa ei kuule, kui ta neid kutsub.

Kunagi ei tohi last tema hirmu pärast häbistada. Vastupidi, vanem peaks seda hirmu tunnistama ja laskma ka lapsel kaasa rääkida, mida võiks hirmu leevendamiseks teha. Kui laps on väga väike, aitab tihti kaisulooma kaissuvõtmine. See aitab pisikesel end turvaliselt tunda ja annab pimedas kindlustunnet.

Teiseks tüüpiliseks hirmuks väikelaste seas on hirm vee ees. Kui laps ei taha ujuma õppida, siis peaks vanem laskma lapsel ise otsustada, millal ta tahab vette minna. Ema ja isa saavad ette näidata, kui lõbus ja mõnus sulistamine on, aga põnni hirmu ei tohi naeruvääristada.

Ärevus lapsevanemast eemaloleku ees on samuti vägagi levinud lapsepõlvehirm. See on keeruline probleem. Kui laps kardab, et talle ei tulda kooli järele või ta jäetakse kuskile maha, tuleb talt küsida, miks ta nii arvab.

Heaks abinõuks võib olla ülekantud tähendusega eseme loomine. Kui tegemist on tüdrukuga, valmistage näiteks koos käevõru. Selle abil saab lapse eemal olles endale meelde tuletada, et osake emmest/issist on temaga alati kaasas.

Paljud lapsed kardavad süsti saamist. Sellisel puhul aitab, kui arsti eelnevalt hoiatada ja süstimise hetkel lapse tähelepanu hajutada. Ise peab seejuures alati rahulikuks jääma. Ei ole mõtet lapsele öelda, et see pole valus, pigem võiks kirjeldada süsti kui näpistust. Võtke lemmikmänguasi kaasa ja hiljem premeerige teda vapruse eest.

Koerad ajavad ka täiskasvanuid ärevusse, aga paljud lapsed tunnevad loomade ees lausa kabuhirmu. Seda saab vähendada, kui lasta lapsel selgitada, mida ta looma juures täpselt kardab või lasta tal joonistada pilt sellest, mida ta kardab, et loom teeb.

Kasulikuks võib osutuda sõbralikest loomadest filmide vaatamine ja raamatute lugemine ning eemale peaks hoidma võõrastest loomadest, kes võivad olla ettearvamatud. Kui lapse usaldus kasvab, siis tuleb väga vaikselt ja tasahaaval last loomaga tuttavamaks teha ja varsti koos koerale/kassile pai teha. Lõpuks võiks laps looma sülle võtta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles