Eesti naised on oma tervise suhtes kriitilisemad kui mehed

Kõige paremini hindavad oma tervist kõrgharidusega inimesed. Algharidusega meeste ja naiste tervisehinnangute erinevused on kõige suuremad. Kõige kehvemaks hindavad oma tervist algharidusega naised.

Eestlased hindavad oma tervist paremaks kui mitte-eestlased, nii mehed kui ka naised. Kõrgema sissetulekuga inimeste hulka kuulub kõige suurem osa hea tervisega inimestest ja kõige väiksem osa halva tervisega inimestest.

Võrreldes tervisehinnanguid sissetulekuti, on hinnangud seda halvemad, mida madalam on sissetulek. Madalama sissetulekuga inimeste puhul suurenevad ka meeste ja naiste tervisehinnangute erinevused – madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvad naised hindavad oma tervist kõige halvemini.

2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi (Tekkel ja Veideman 2011) kasutavad naised arstiabi rohkem kui mehed.

Perearsti juures oli uuringule eelnenud 12 kuu jooksul käinud kolmveerand naistest ja kaks kolmandikku meestest. Ka eriarstide ja hambaarsti juures käivad hoolsamalt naised.

Kui naiste puhul arsti juures käimise sagedus perekonnaseisust ei olene, siis meeste puhul on erinevused selgelt näha. Abielus olevad mehed käivad perearstiarsti juures sagedamini kui vallalised mehed.

Kindlasti on siin oma osa naistel, kes terviseprobleemide ilmnemisel soovitavad meestel arsti juurde minna. Seda tõestab ka see, et lahutanud meeste hulgas on perearstiabi kasutanute osatähtsus olulisel määral väiksem, isegi väiksem kui vallaliste meeste oma.

Siin tulevad selgesti välja meie tervishoiusüsteemi kitsaskohad, nagu kallis hambaravi ja pikad ravijärjekorrad eriarstide juurde. Samuti tuleb välja, et meestel puudub ravikindlustus sagedamini kui naistel.

Ravimeid tarvitavad naised tervisekäitumisuuringu järgi märksa enam kui mehed. Kõige rohkem kasutavad naised peavaluravimeid. Ligikaudu pooled naised olid viimase seitsme päeva jooksul peavaluravimeid kasutanud, meestest aga neljandik.

Muude valude vastu kasutas ravimeid umbes veerand naistest ja viiendik meestest.

Ligikaudu viiendikul meestest ja ka naistest on diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja enamik neist kasutab ka selle vastu ravimeid. Umbes viiendikul meestest ja naistest on liigesehaigused ja sama paljudel ka radikuliit või seljahaigused.

Ehkki naised käivad arsti juures sagedamini kui mehed, samuti tarvitavad nad rohkem ravimeid, on samal ajal meeste hulgas kaks korda rohkem suitsetajaid ja kolm korda rohkem sagedasi alkoholitarvitajaid.

Suitsetamist soodustab sotsiaalne staatus – rohkem suitsetavad madala haridustaseme ja madala sissetulekuga maal elavad inimesed. Alkoholitarbijaid aga on jällegi rohkem kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas.