Lastega tuleb internetis varitsevatest ohtudest rääkida varakult

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Internet ei ole meie vaenlane, ent mööda ei saa vaadata ka veebis varitsevatest ohtudest, seda eriti lastele. Sestap peaksid lapsevanemad juba varakult enda võsukestega kokku leppima arvuti kasutamist puudutavates reeglites, soovitas psühholoog-pereterapeut Aet Lass.
 

Eelmisel nädalavahetusel avaldas Postimees rahvusvahelise uuringu «EU kids Online» tulemused, mille kohaselt on enamik Eesti lapsi, ligikaudu kuus last kümnest, puutunud kokku ühe või enama online-riskiga.

Selgus, et laste arvates on kõige tavapärasemaks riskantseks tegevuseks netis suhtlemine uute inimestega, keda nad pole reaalselt kohanud – seda on teinud ligi kolmandik Euroopa 9- kuni 16-aastastest internetikasutajatest.

Lassi sõnul pakub võõrastega lävimine ja üldse internetisuhtlus lastele ja noortele anonüümsust, erutust, intriige ja lõbu. Samas möönis ta, et internet võimaldab juurdepääsu igasugusele informatsioonile, sealhulgas seksi, relvade, vägijookide ja pornograafia kohta.

«Hea oleks teada, kuidas ja millal teie laps internetile ligi pääseb ja et vale kasutamine võib areneda kuritarvitamiseks, aga muidugi ei pruugi. Teine oht on, et internetist võib sõltuvusse sattuda, aga jällegi kõigist ei saa internetisõltlasi,» selgitas psühholoog.

Arvuti kasutamisega seotud ohtudest tuleb lastega rääkida juba varakult, 15-aastasele on see jutt juba hiljaks jäänud, märkis Lass. Eelnimetatud uuringus juhiti ka tähelepanu, et sotsiaalvõrgustikes seatud vanusepiirangud ei hoia eemal «alaealisi», kes end sageli vale vanusega kasutajaks registreerivad.

Lassi soovitused lapsevanematele

  • Vanemad võiksid koos oma lastega arutada, mis on aktsepteeritud ja mis mitte.
  • Võiks tundma õppida oma lapse ja tema sõprade harjumusi. Neid harjumusi teades on ka ohtusid vähem.
  • Laste tegemiste vastu tuleks huvi tunda, vaadata nendega koos huvipakkuvamaid lehekülgi.
  • Lapsele tuleks selgitada, et internetis tuleb käituda sama viisakalt kui igapäevaelus oma sõpradega.
  • Kui arvuti on elutoas või üldkasutatavas ruumis, siis saab pereliige kergemini jälgida, kui kaua on laps internetis ja mis seal toimub, et vältida näiteks selja tagant piilumist või usaldamatust.
  • Lapse privaatsust ei tohiks rikkuda. Last tuleb usaldada ja seepärast reeglites kokku leppida.
  • Arvuti kasutamisel peaks normiks olema üks tund päevas. Üle kahe tunni päevas on liigtarvitamine.
  • Külastada tasub veebilehte www.targaltinternetis.ee. Seal leiduvaid juhiseid võiksid vanemad arutada isekeskis ja vastavalt vajadusele oma lastega.

Hea lugeja, kas Sina tead, kellega Su laps interneti teel suhtleb? Kuidas kaitsed oma last online-riskide eest?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles