Vintage ehk vanade asjade vaimustus

Vintage muutub meilgi aina popimaks. Arter tuuritas Tallinna värvikates vintage’i-poodides, et uurida, kes neid peavad ja millega kauplevad.

Jah, ka vintage-riided, -jalavarjud, -kotid ja -ehted kuuluvad valdavalt teise ringi asjade hulka. Kuid vintage pole second-hand, kus koht ka kiirmoe läinud hooaja kaubal.

Laias laastus tähistatakse selle sõnaga kõike, mis üle 20 aasta vana – seda 1920. aastateni välja. Ilmtingimata ei pea tegu olema kuulsate moemajade, à la Chaneli, Yves Saint Laurenti või Diori loominguga, kuid ese peab olema hästi disainitud, õmmeldud ja kvaliteetsest materjalist.

Muidugi ka hästi säilinud. Tõsisemad vintage’i-kütid jahivad märgiharuldusi ja moemajade mõne kindla aastakäigu asju, teised naudivad lihtsalt ainulaadsust ja retromaiku ning miksivad vana uuega.

Aga vintage pole odav lõbu ja erinevalt sekkarist ei pruugi ühe-kahe euro eest midagi saada. Hinnad algavad tavaliselt kümnetest eurodest ja võivad harulduste puhul küündida tuhandete eurodeni.

Oh So Retro (avatud 13. oktoobrist Suur-Karja 13), Annika Parm.

Kes? Annika Parm, kelle riidekapis on nii vintage’i, disainerite loomingut kui ka Zara kiirmoodi, mida ta miksib. Hetketäht on 60ndate minimalistlik stiil ja 70ndate kirjud maani kleidid-seelikud. Kord tuleb tahtmine end 50ndate naiseliku siluetiga üles lüüa, siis hoopis tanksaapaid ja pitskleiti kanda.

Miks? Vintage’i juures köidab rõiva originaalsus, ajatus, kvaliteet ja ka nostalgia. Maailmas, kus märksõnadeks on kiirus ja lühiajalisus, on vintage midagi püsivat ja jäävat. Esimene kokkupuude sellega oli mängimine vanaema 40ndaist pärit ridikülide ja ehetega.

Mäletan ka hiliseid õhtutunde 90ndate alguses, kui sai oodatud laeva, millega tulid rõivakastid sugulastelt Saksamaalt – neis oli terve uus maailm, imeilusad riided, millest Eestis ei osanud unistadagi... Sealt armastus riiete vastu.

Mis? Šikk pood, kus esindatud igat masti rõivad, aksessuaarid ja ehted põhiliselt naistele, valdavalt 50–80ndaist. Ennekõike otsitakse asjades ajatut ilu, originaalsust ja efektsust. Need on pärit üle maailma, olgu allikaks mõni Barcelona imeline kirbuturg, põhjamaine aardekirst – eriti Stockholm – või Tartu vanatädi riidekapp.

Poe hitt? Portfellid, käekotid, kleidid pidulikust argiseni, ka 80ndate keepmantlid.
Mõni erilisem-kallim müüdud ese? Näiteks Diori laia õlajoonega jakk 80ndaist. Tegelikult on neid palju, olgu see disaineri kätetöö või hingetuksvõtvalt ilus 50ndate kleit. Olulisem ongi lugu, mida ese 50 aastat hiljem maailma teises otsas uuele omanikule jutustab.

Parimad leiukohad? Ikka vintage’i-poed, kus valikusõel juba tehtud. Stockholmis Lisa Larsson ja Beyond Retro, Barcelonas El Ravalis Lailo, HoLaLa jm.

Enda parim vintage’i-ost? Ehted, mis pärinevad hoopis kadunud vanaema ehtelaekast. Parimad rõivad pärinevad reisidelt Euroopa linnadesse, lemmikuks Barcelona.

Mida oma vintage’i-kogusse kindlasti tahaksid? Palju, alates Diori 1947. aasta New Looki ekstranaiselikest kostüümidest ja lõpetades Burberry retrotrentšiga.

Nolita Vintage (Uus 3), Iti Malken. 

Kes? Iti Malken, kelle enda riidekapist leiab 80 protsendi ulatuses vintage’i. Kotid, kleidid, pintsakud, massiivsed ehted, 80ndate vööd, 40ndate käsitöökingad.

Miks? Mind on alati huvitanud eri ajastute riided, mööbel, kohvrid, nõud jm. Second-hand’ides sobrasin juba 90ndate keskel ning välismaal otsin alati esimesena üles vintage’i-poed ja turud. Valdavalt eelistan vana ja kvaliteetsemat asja uuele poekraamile.

Teise ringi poodides tuulamine on ka mu kirg, ükski nädal ei lähe selleta mööda. Enamasti jäävad ostud endale või lähevad lattu õiget aega ootama.

Mis? Stiilne poeke, kus argisemaid ja pidulikumaid riideid-aksessuaare nii 40ndaist kui ka 90ndaist. Kõige rohkem on 70–80ndate kleite, kingi-saapaid. Valiku eelduseks on nõudlus, ja muidugi peavad asjad poe perenaisele meeldima. Kuulsad märgid omaette sihiks ei ole.

50ndate kleidid tulevad USAst, 40–70ndate asjad edasimüüjatelt Eestist-välismaalt, hilisemad poe laovarudest.

Poe hitt? 80ndate saapad, 50–60ndate kotid ja mantlid.

Mõni erilisem-kallim müüdud ese? Meelde on jäänud must, litritega kaetud, keha järgiv kleit 50ndaist, tõeline pärl! See leidis omaniku samal päeval, kui müüki läks – kleit olnuks justkui sellele inimesele õmmeldud... Kõige kallim oli suurte kuldnööpidega Chaneli jakk, hind jäi 300 euro kanti.

Parimad leiukohad? Tallinna vintage-poed, samuti stiilsete vanaemade garderoob. Mujal – Milanos Cavalli E Nastri, kust soetada Chaneli prosse või vintage-kleidikesi; Pariisis Episode... neil on poode ka Amsterdamis, Londonis, Brüsselis. Helsingis on mind rõõmustanud eklektilise valikuga Hoochie Mama Jane.   

Enda parim vintage’i-ost? Tumelilla meriinovillane pikk talvemantel 80ndate keskpaigast – praktiline, istub perfektselt seljas ja sellega pole ka 30 miinuskraadi puhul külm. Siis üks pikk must sametkeep, mille alt välgub kelmikalt punane vooder. Pärlite seas on ka kleite-kingi.

Mida oma vintage’i-kogusse kindlasti tahaksid? Ammune igatsus, vanamoodne kangast reisikott carpet bag on juba pool aastat kasutuses. Paari värvilist 60ndate kokteilkübarat oleks tore omada, eriti ei ütleks ära punasest või fuksiakarva isendist.

Fankadelik (Vana-Viru 6, II korrus), Kirsti Saleh ja Siim-Juhan Vakker.

Kes? Kirsti Saleh ja Siim-Juhan Vakker, kelle mõlema garderoob on mugav ja originaalne segu vintage’ist ja tänapäeva moest. Põline moehuviline Kirsti tegi oma esimese vintage’i-ostu, jaki, juba varastel 90ndatel Lasnamäe turult.

Miks? Reisides nägime palju lahedaid värvilisi vintage’i-nurgakesi ja mõtlesime, et miks meil pole. Teeme siis ise! Pealegi on vintage-asjad palju kvaliteetsemad ja omanäolisemad kui kiirmood – viimase aeg hakkabki ümber saama.

Mis? Vaimuka sisekujunduse ja suure valikuga pood, kus rõivaste ja jalanõude kõrval koht ka vinüülplaatidel ja juuksurisalongil (näiteks stiilimuutjatele). Ei puudu ka kuulsamate märkide stange, kus praegu palju 80ndate asju. Brändikesksus pole siiski eesmärk omaette, hinnatakse pigem ainulaadsust, valik lähtub sisetundest ja kvaliteedist. Palju kraami toome ise välismaalt, küll kirbuturgudelt-poodidest Stockholmist, Helsingist, Barcelonast. Kaupa tuleb ka Ameerikast, Inglismaalt jm. Kohalikes teise ringi lettides väga ei tuula, sest need on suhteliselt kallid.

Poe hitt? Kleite tahetakse kõige rohkem. Kevadel olid hinnas 50–60ndad, suve lõpus 90ndate algus.

Mõni erilisem-kallim müüdud ese? Kirsti: kavatsesin ühe Mulberry koti endale jätta, kuid see osteti kohe ära. Ka üks Christian Lacroix’ uhke õhtukleit, mida endale tahtsin, läks üllatavalt kiirelt. 

Üks välismaine teadlik ostja kulutas brändiriiuli asjadele korraga 800 eurot. Pole ka ime, sest siin on need odavamad. Ja ükskord läks kaubaks Canoni vana kaamera, mis oli hoopiski poe dekoratsioon.

Parimad leiukohad? Vana Euroopa, Ameerika, nüüd ka Aasia. Netis eBay oksjonid, ent selleks peab olema aega. Eriti meeldivad Amsterdamis Noordermarkti turg ja Pariisis Porte de Montreuil’ turg.

Enda parim vintage’i-ost? Kirsti: Chaneli saapad 90ndaist New Yorgist ja Louis Vuittoni õlakott 80ndaist Helsingist. Siim-Juhan: Eestist soetatud 80ndate punaste ruudupükste ja tumesinise pintsaku kooslus.

Mida oma vintage’i-kogusse kindlasti tahaksid? Kirsti: mingit kinnisideed ei ole. Praegu ootan poodi Gucci 60ndate seemisnahast mantlit ja seelikut... et hipilik ja boheemlaslik stiil on mu lemmik, võivad need olla just mulle.