Pane sügis lauale

Läbi aegade püsivaid sügishitte on Aet Trisbergi köögis tegelikult vähe. «Olen rahutu hing, kes otsib pidevalt midagi uut,» tunnistab ta. Ja muidugi, toiduilmaski käivad muutlikud moevoolud, mis teda midagi põnevat ette võtma ahvatlevad.

Siiski on ka erandeid. Näiteks Tarte Tatin ehk tagurpidi õunakook, mida ta igal sügisel küpsetab. Või paari aasta tagune avastus, pohladega Tosca kook, mis on nii maitsev, et jääb kindla peale üheks tema lemmikuks tulevikuski. Esimesest äraproovimisest saadik on Aedal koogi tarvis sügavkülmas alati ka talveks pohli varutud.

Selle sügise suurim leid on aga metsapähklid, mida ta Muraste kandis koos perega tihti korjab ja sööb.

Eriline hoidistaja Aet pole, see on tal veel avastamata maa. Küll aga on tal kolm sügavkülmikut, mis sisaldavad kõike head-paremat – sügisel lähevad sinna enamasti astelpajumarjad, pohlad ja seened.

Vitamiinide ammutamiseks on aga sügis üks paremaid aegu. Eriti hindab ta sügiseti vitamiiniallikana astelpaju- ja kibuvitsamarju. Mõlemaid tarvitab põhiliselt kuuma joogina, seda ka talvel. Astelpajuteeks paneb marjad potti, laseb korraks keema tõusta, ajab koos viljalihaga läbi sõela – seemned ja kestad jäävad sõelale – ning paneb mahla pudelisse või purki.

Siis lahjendab joogiks kuuma veega ja lisab mett. «Ma ei tee kunagi suuri koguseid talveks ette, marju võtan jooksvalt sügavkülmast,» ütleb ta. Kuivatatud ja purustatud kibuvitsad lähevad aga kuuma veega ööks termosesse. «Hommikuks on mõnusalt hapukas tee valmis,» kirjeldab toidublogija.    

Kõik alljärgnevad Aeda sügisretseptid on ilma lihata. Ta pole küll põhimõtteline taimetoitlane, kuid sööb liha äärmiselt harva. «Need kolm rooga on ideaalsed näited, kuidas täiesti ilma lihata on võimalik valmistada imemaitsvaid toite,» kinnitab Aet.

Lihtsad ideed

Kolm viisi, kuis sügisel hõlpsalt midagi maitsvat teha.
•    Pane väikesesse purki terved värsked või sügavkülmutatud astelpajumarjad ja kalla peale vedelat mett. Võta paar teelusikatäit maitsvat ja vitamiinirikast ampsu igal hommikul. Säilib külmkapis umbes nädala.
•    Veereta niiskeid jõhvikaid tuhksuhkrus ja söö kommi asemel.
•    Rösti peete ahjus, lõpus lisa mozzarella juust ja lase sel sulada.

Baklažaanivorm tomati ja mozzarella’ga

•    2 baklažaani
•    rohkelt õli praadimiseks
•    meresoola, purustatud musta pipart
•    250 g purustatud tomateid (tomatihooajal kasuta värskeid tomateid)
•    2–3 küüslauguküünt
•    värsket koriandrit, peterselli ja/või basiilikut
•    125 g mozzarella juustu
•    150 ml 35% koort

•    peale puistamiseks Pecorino või Parmesani juustu

Viiluta baklažaanid pikkupidi u 0,5 cm paksusteks viiludeks. Prae mõlemalt poolt rohkes õlis, kuni need muutuvad kergelt vetruvaks. Kuumuta pannil purustatud tomatid, lisa hakitud küüslauk ja värsked ürdid.

Lao pooled praetud baklažaaniviilud ahjuvormi põhja, maitsesta soola ja pipraga ning kalla peale kuumutatud tomatipasta. Viiluta mozzarella ja puista samuti vormi vahele.

Lao peale järgmine kiht baklažaaniviile, maitsesta soola ja pipraga. Kui on väiksem vorm, võid panna ka kolm kihti baklažaane ja kaks kihti tomatipastat-mozzarella’t.

Kalla peale rõõsk koor ja küpseta 200-kraadises ahjus 20–30 minutit. Veidi enne ahjust võtmist puista vormi pealmisele kihile Pecorino või Parmesani juustu. 

Tomatikaste pastale

Kahele
•    praadimiseks sobivat oliiviõli
•    1 mugulsibul
•    1 paprika
•    6 tomatit
•    2 küüslauguküünt
•    soovi korral jupp tšillit
•    punt peterselli
•    0,5 tl meresoola
•    1 tl muscovado suhkrut
•    purustatud musta pipart

Haki kõik komponendid. Prae madalal kuumusel oliiviõlis sibulad ja paprika, kuni need pehmenevad. Lisa tomat, küüslauk ja soovi korral ka tšilli ning hauta madalal kuumusel umbes 20 minutit. Maitsesta peterselli, soola, pipra ja muscovado suhkruga.

Tomatikaste sobib serveerimiseks kuumalt meelepärase pastaga, peale võib raputada riivitud Parmesani juustu. Samuti võib tomatikastme purki panna ja säilitada talveks.

Kõrvitsarisoto kukeseente ja vinnutatud kirsstomatitega

Kolmele-neljale
•    250 g risotoriisi
•    2 mugulsibulat
•    oliiviõli
•    1 dl valget veini
•    2 küüslauguküünt
•    500 g kõrvitsat (puhastatult)
•    50 g võid
•    u 0,7 l puljongit
•    150 g kukeseeni
•    peotäis peterselli
•    50 g Parmesani juustu
•    0,5 muskaatpähklit
•    purustatud musta pipart
•    u 0,7 kg kirsstomateid

Alusta toidu tegemist vinnutatud kirsstomatite valmistamisega – tomatid valmivad poolekslõigatuna (lõikepind üleval) 120-kraadises ahjus olenevalt suurusest 60–75 minutit. Need sobivad ideaalselt kõrvitsarisoto juurde.

Järgmisena kõrvitsapüree – hauta pannil või sees (osa võist jäta ka kukeseentele) kõrvitsakuubikuid ja küüslauguküüsi umbes 15 minutit ja siis püreesta. Prae ka kukeseened kergelt võis läbi.

Pane paksupõhjalisse potti oliiviõli ja kuumuta selles hakitud sibulaid, kuni need muutuvad klaasjaks. Lisa risotoriis, samal ajal pidevalt segades.

Kalla potti valge vein ja lase sel aurustuda, seejärel kalla peale pool puljongist ning jäta tasasele tulele podisema. Kui puljong on riisi imendunud, lisa teine osa puljongist. Kui riis on keenud al dente, kalla peale kõrvitsapüree, lisa petersell, purustatud muskaatpähkel ja riivitud Parmesan.

Sega läbi ja lase kaane all paar minutit tõmmata. Risoto tekstuur peab jääma kreemjas. Enne söömist laota risotole vinnutatud kirss­tomatid, kukeseened ning puista peale uhmris nuiaga purustatud muskaatpähklit ja soovi korral musta pipart.