Eesti rahvale lähemale: hüva nõu Evelin Ilvesele

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidupüha paraadil: selle aasta juunis Tartus.
Võidupüha paraadil: selle aasta juunis Tartus. Foto: Margus Ansu

Vaadakem tõele näkku: eelmised viis aastat polnud Evelin Ilvesele kuigi kerged. Arteri toimetus pani pead kokku, et pakkuda omalt poolt soovitusi, mis aitaksid järgmised viis aastat rõõmsamaks teha.

Presidendiproua Evelin Ilves ilmus möödunud viiel aastal rahva ette mitme hea ja vajaliku ideega. Kes ei oleks nõus, et inimesed peaks  vältima keemiaga vürtsitatud toitu, olema kehaliselt aktiivsed, et meestel tuleks hoolida rohkem oma lastest ning arstid peaks näitama  isiklikult tervislikku eeskuju? Ja mäletate, et võitlus transrasvadega, Evelin Ilvese seni küllap edukaim ettevõtmine, sai kaks aastat tagasi alguse just siit, Arteri külgedelt?

Kummalisel kombel on aga Ilvese tänuväärsed algatused kukkunud sageli välja nii, et toovad talle tagasilööke. Üleskutse eelistada poodide pakutavale turgude ökotoitu alandas tavalisi eesti peresid, kellest paljud peavad rõõmu tundma ketikaupluste sooduspakkumistest.

Kuus treeningukorda nädalas eri juhendajate käe all, nagu Ilves ette võttis, ei mahu kuidagi lastega tööinimeste ajakavva. Rääkimata sellest, et meeste lohutamine masu tingimustes vaba aja lisandumisega ning arstide hurjutamine nende ülekaalulisuse pärast, millel võib tihti olla meditsiiniline põhjus, mõjub lihtsalt taktitult. Ja ka transrasvade-vastase kampaania suutis Ilves oma oskamatute ja vastukäivate sõnumitega skandaalseks pöörata.

Mis siin keerutada: eelmised viis aastat Kadriorus ei möödunud Evelin Ilvesele kõige õnnestunumalt. Arteri toimetus otsustas ühiste jõudude ning mitme Eesti nimeka suhtekorraldaja ja ajakirjaniku kollegiaalse abiga pakkuda talle sõbralikku nõu, mida võiks edaspidi teha, et järgmised viis aastat tooks rohkem rõõmu, rahva toetust ja meeliülendavaid kordaminekuid.
Kuid selleks, et kirjutada välja retsept edasiseks, tuleb esmalt panna diagnoos, mis on seni valesti läinud.

Isepäine enesekesksus

End parandamatuks maailmaparandajaks nimetanud Evelin Ilvese enamik ettevõtmisi on saanud rahva silmis külge kentsaka kiiksu, sest ta on tegutsenud liiga isepäiselt ja enesekeskselt.

Ta ei kahtle eales, et tal on alati õigus, ning on veendunud, et tema arvamus on ainuõige. Seesugune enesekindlus ja kompromissitus inimeselt, keda keegi pole üldrahvalikuks arvamusliidriks hääletanud, mõjub liiga kärkivalt. Siin kõlab kõnekalt tema lause kolme aasta tagusest intervjuust, kus ta teatas oma spordiharrastuse õigustuseks: «Kui mina saan, siis saavad teised ka.»

Riigi esileediks pretendeerivalt naiselt ootab rahvas pigem empaatiavõimet. Valusa torkena mõjub Ilvese etteheide viimase Eesti Naise kolumnis, kus ta paneb pahaks, et inimesed valivad toidukaupu ainult hinna järgi. Mida veel rääkida tema tunamullusest tunnistusest, et Kalevi kommivabriku kräpile eelistab tema (hinnalt paljudele kättesaamatut) valikšokolaadi.

Oskamatus käia rahvaga ühte jalga on viinud võõristavate ekstravagantsusteni. Ühel aastal disainib ta kleiti, järgmisel õpib kuulmise järgi viiulit. Talvel sõidab riigivisiidile Rootsi viltmütsiga, mida Eesti moeeksperdid nimetavad stiilituks ja koomiliseks, suvel vaaritab lõhnavatest roosidest roosiželee, lähitulevikus lubab aga üllitada kokaraamatu, mis, nagu teada, troonivad siinmail müügitabelite tipus.

Kuigi otseste ülesastumiste vähesusega nn peavoolumeedias on Ilves püüdnud jätta muljet tagasihoidlikkusest, on ta innuka toimetamisega sotsiaalmeedias end lakkamatult orbiidil hoidnud. Paraku on see süvendanud tema minakeskset ja välist külge tähtsustavat kuvandit.

Kas presidendiproua peab ikka poseerima spordiajakirja kaanel, rulluisud paelupidi kaelas, ja otsima tähelepanu oma kehakaalu languse või presidenti varjutava erakordse rõivastusega?

Kahtlemata pole Evelin Ilvesel kerge olnud. Viis aastat tagasi sattus ta üleöö karjäärinaise ja taluperenaise rollist pimestavate prožektorite valgusvihku, ja kui üks esimesi ülesastumisi riigi esiprouana tuleb teha Inglise kuninganna kõrval, siis, mööngem, võib see jalad alt lüüa igaühel.

Pole sugugi võimatu, et Elizabeth II eeskujul otsustas Evelin Ilveski seada endale lati kõrgele – aga võimalik, et rahva arvates üleliia kõrgele. Sellises olukorras omandavad peened kostüümid kergesti mitte kõrgklassi, vaid tõusikliku uusrikka varjundi.

Pole kahtlust, et Evelin Ilvese elu pole kergemaks teinud ka rahvalik kadedus. Tükk aega oli ta olnud üks kõigi seast, tubli ja toimekas eesti naine, ent ühtäkki, ilma et ta pidanuks selle tarvis midagi tegema, sai temast parim ja säravaim võrdsete seas. Sellist teenimatut tõusu andestatakse harva.

Hoopis parastamised on kerged tulema – kas või siis, kui superstaar Madonna talle kingiks läkitatud rahvusmustriga dressid prügikasti viskab.

Ja olgem ausad: vähe leidub inimesi, keda meedia maalib sümpaatsemaks, kui nad tegelikult on. Pigem ikka vastupidi.

Mida võiks Evelin Ilves järgmisel viiel aastal teisiti teha?

Eduka viisaastaku võtmed
 

Hoidke presidendi varju! Pole kindel, kui paljud oskavad tuua mõne näite, mida president Ilves on korda saatnud, aga vaevalt leidub kedagi, kes ei suudaks esitada pikka loetelu, millega on hakkama saanud Evelin Ilves. Kõlab kiviaegselt, et õige naine hoiab mehest sammu jagu tahapoole – aga just nii see olgu. Riigikogu valis ikkagi presidenti, mitte presidendi naist.

Hoidke madalamat profiili! Iga poliitikahuviline mäletab, kuidas Hillary Clinton üritas USA presidendi Bill Clintoni esimesel valitsemisajal samuti ilma teha ja silma paista – ja millise fiaskoga see lõppes.

Või tasakaalustuseks näide ida poolt: Venemaa presidendi Dmit­ri Medvedevi naine Svetlana ei tiku esimest viiulit mängima, vaid hoiab kombekalt fotoobjektiivide eest eemale. Eestigi inimesed eelistavad tunda, et Eesti presidendil on pea, mille kaela pöörab ta ise.

Loobuge kuningliku aura taotlusest! Eestis pole seisusi, ja kui keegi üritab käituda või jätta oma välimusega muljet, nagu oleks, siis see tekitab pahameelt, trotsi ja võõristust. Kõik, kes püüavad Eestis mängida suurilmadaami, mõjuvad pehmelt öeldes ebamaiselt. Nagu Indrek Tarand hiljuti nutikalt soovitas: rohkem minimalismi!

Äkki tasub minna tööle? Lihtne on rääkida teistele vajadusest elukvaliteeti parandada, kui ise ei pea päevast päeva elatist teenima. Sedasi mõjuvad rahvale jagatud õpetussõnad eluvõõralt, isegi kohatult. Ega ärata usaldust. Liiati, nii Eesti lõuna- kui ka põhjanaabri presidendi abikaasa töötab.

Miks peab Eesti presidendiproua, kes alati hinnanud iseseisvust, õppinud kuus aastat arstiks ja varem mitmes ametis edukalt hakkama saanud, olema nüüd kui ülalpeetav?

Püüdke iseennast üles leida! Liiga palju on Evelin Ilvese elus olnud käänakuid, nii et Tiina Jõgeda Eesti Ekspressist on võrrelnud seda võimsa imagoloogilise slaalomiraja läbimisega. Pole pääsu järeldusest, et seetõttu on Ilves justkui kaotanud pea. Kes ta tegelikult on ja mida tegelikult teha sooviks? Mõõdukas hingetõmbepaus ja arupidamine iseendaga aitaks õhu puhtamaks ja pildi selgemaks lüüa.

Tõmmake glamuuri vähemaks! Eesti-suguses alles arenevas riigis, kus vaesus pole paljudele võõras, ei soovi rahvas näha presidendi abikaasat carlabruniliku kauge ja kättesaamatu stiiliikoonina, vaid inimesena, kellest õhkub kaastunnet ja muret nende pärast, keda kapitalistlik olelusvõitlus maha püüab suruda.

Millegipärast tikub Keila SOS-lasteküla ja Tallinna lastehaigla patroonlus jääma uhkeldava menusaate «Tantsud tähtedega» patroonluse varju.

Kahandage rõhku välisele! Selge see, et kõik tahavad kenad välja näha, aga see tahtmine ei tohi muutuda nii meeleheitlikuks, et hakkab mõjuma kõikematva kinnisideena. Moeajakirjanik Anu Merila märkis ju pärast Ilveste talvist Rootsi-visiiti tabavalt: «Stiilne naine ei ole mitte see, kes esimesena silma torkab, vaid see, kes lõpuks maitsekana meelde jääb.»

Hoiduge skandaalidest kui katkust! Kolm aastat tagasi võttis Evelin Ilves Šveitsi luksuskellade tootjalt Raymond Weililt ausaadiku tiitli ning sai kingituseks 52 000 krooni maksnud teemantidega käekella. Aasta varem oli presidendi kantselei ostnud 327 500 krooni eest tosin Türgi käsitöövaipa firmalt, mille ainus töötaja oli Evelin Ilvese kauane hea tuttav. Sellised uudised ei tee ühelegi asjaosalisele head.

Leidke üles oma tõelised liistud! Liiga palju on seni triviaalse vahel killustatust – «Evelin Ilvese üheksa ametit, kümnes eimidagi,» võiks kõlada eelmise viisaastaku kokkuvõte. Usutavasti võiks tervislike eluviiside edendamine olla tõepoolest Ilvese leivanumber, kahjuks on uisutamised-pildistamised-viiuldamised-kokkamised selle tugevalt tagaplaanile tõrjunud.

Mõelge kauem, enne kui ütlete! Suurem osa tagasilööke on Evelin Ilvest tabanud seetõttu, et enne heade kavatsustega väljatulekut ei ole ta piisavalt analüüsinud, kus on nõrgad kohad, millest vastalised – ja neid leidub alati – võiks kinni hakata. Parem olla enda teravaim kriitik kui jätta see tänamatu töö teistele. Ehk teisisõnu: vähem isepäisust!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles