Tagasi
Foneemid on väikseimad keeleüksused, mis võimaldavad eristada tähendusi ning mida kasutatakse lugema õppides kirjapildis oleva sõna kokkuveerimiseks - kuigi hiljem ladusalt lugedes ei pane inimene enam nii väikseid keeleüksusi tähele, suudame me just foneemide häälduses esinevate individuaalsete erinevuste põhjal eristada ühe inimese kõnet teise inimese omast, vahendab teadus.err.ee.
Kognitiivse neuroteaduse professorite John Gabrieli ja Tyler Perrachione’i korraldatud katses paluti düslektikutel ja lugemishäireta vabatahtlikel meelde jätta salvestatud inimhääled, mis käisid kokku arvutiekraanil olevate multifilmitegelastega, ning hiljem neid jälle õigete tegelastega kokku sobitada.
Kui düsleksiata inimeste puhul tegi hääle kokkuviimise õige omanikuga keerulisemaks võõrkeel, siis düsleksiaga katsealused tundsid ka emakeelse kõne puhul ära vaid pooled tegelaskujude häältest ning professor Gabrieli sõnul näitab see ilmekalt probleemi foneemide tajumises.
Gabrieli märkis, et düslektikute puhul on tavaliseks mureks lugema õppimine, mis nõuab lapselt foneemide seostamist kirjapildiga - kui lapsel on aga raskusi nende tajumisega, muutub lugema õppimine tunduvalt raskemaks.
