Arvamus: välismaa mehed on laiema silmaringiga

Väheharitud Eesti mehed on väiksema silmaringiga kui välismaalased, peab bakalaureusekraadiga Karmen* üheks võimalikuks põhjuseks, miks mõnedki kohalikud neiud võõramaa meestele silma heidavad. Nimelt teab neiu omast käest, et suhtes on oluline partnerite sarnane haridustase.

Laupäevases Postimehes tõi ajakirjanik Alo Raun välja «Eesti haridusstrateegia 2020» koostajate seisukoha, et Eestis on probleemiks meeste madal haridustase, mis muuhulgas on perede lagunemise üheks allikaks ning perede loomise takistuseks.

Hetkel töötav, ent edasiõppimist plaaniv Karmen (24) näeb inimeste harimatuse taga laiskust ja see teda häirib: «Need, kes ei viitsi õppida või jätavad kooli pooleli, mainivad kõik, et ei ole vaja, sest elu õpetab. Aga tegelikult inimesed, kes õpivad, neid õpetab ka elu, aga nad on lihtsalt nii suurt tahtejõudu täis, et tahavad kogu aeg ennast arendada.»

Sama suhtumist näeb Karmen enda elukaaslase puhul, kes keskkoolist aastaid tagasi välja langes: «Tema arvabki seda, et õpib elu, tal ei ole vaja seda haridust, sest ta on saanud endale hea töö. Aga samas hästi paljudes kohtades meie jutud lõppevad sellepärast, et ta vaatab asju klapid peas.»

Kuigi partneri piiratud mõttemaailm Karmenit veidi häirib, on ta oma elukaaslasega jõudnud kokkuleppele, et viimane lõpetab vähemalt enda keskkooliõpingud. «Ma utsitan teda kogu aeg kooli minema,» rääkis ta.

Naine on veendunud hariduse tähtsuses, sest tema sõnul mõistavad need, kes rohkem õpivad, maailma paremini, on laiema silmaringiga, kuid vähemharitud inimesed on kinni enda vaadetes, sest nad ei suuda analüüsida ja näha rohkemat kui must-valget.

Õppimiseks on tema arvates siiski erinevaid viise – ennast saab arendada ka ülikooli astumata, läbides näiteks erinevaid kursuseid. Valik on selles, kas õppida kogu elu või jääda pidama ühes punktis, leiab Karmen.

Et naised soovivad enda kõrvale haritud meest, seletab Karmeni arvates ka seda, miks osa eestlannasid enda partneriks välismaalase valivad. «Ma arvan, et see on sellest, et välismaa mehed on laiema silmaringiga. Eesti mehed on niivõrd kinnised. Ja see on tegelikult haridusega seotud,» märkis ta.

Nimelt tähendab naise arvates vähene haridus seda, et edasi õpitakse elukogemustest, millest pole aga piisavalt: «Sa õpid elus täpselt seda, mida sa tahad õppida, aga koolis õpid kõike ja sellega sa laiendad silmaringi.»

Karmeni elukaaslase Priidu* (26) hinnangul ei ole suhtes vajalik sarnane kraad, pigem üksteise mõistmine. «Haridus on natuke ületähtsustatud tänapäeva maailmas,» viitas ta, et olulisem on raha teenida, kas või niru tööga.

Mehe sõnul temas Karmeni kõrgem haridustase ebakindlust ei tekita: «Pigem vastupidi, ma hõõrun nina alla kõrgharidust.» Samas teab ta, et paljusid, kes eelmisel kümnendil õpingud pooleli jätsid, sunnib töötus tagasi kooli. Ja lubab Priitki minna, kuigi ihaldatud ametikoht olemas.

(*nimi muudetud)