Koos istus Arteri naistevalitsus

Täna õhtul kogunes läinud nädala Arteris mõttemänguna pakutud naiste valitsus. Peaminister Siiri Oviiri kutsel söödi ühist pidulikku õhtusööki vanalinnas asuvas restoranis Liisu Juures.

Kohal oli seitse valitsuskabineti liiget - lisaks Siiri Oviirile regionaalminister Urve Palo, kaitseminister Kadri Simson, välisminister Marianne Mikko, sotsiaalminister Liisa Pakosta, haridusminister Katrin Saks ja keskkonnaminister Barbi Pilvre. Puuduvad ministrid vabandasid oma mittekohalolekut Eestist ja Tallinnast eemal viibimisega, kaks liiget oli seotud valimisüritusega.

Arutati mitmeid valupunkte, mis seotud naiste ja võrdse kohtlemisega. Siiri Oviiri sõnul on sümboolne, et Arteri naiste valitsus koguneb 5. märtsil, üle-euroopalisel võrdse palga päeval. Naiste tööaasta algab just nüüd, märtsis, sest naine peab töötama kaks kuud rohkem, et teenida mehega samaväärset palka.

Ühise arutelu tulemusena otsustati taastada parlamendi naiste ühendus, mis käis koos 90ndatel, aga jäi vähese initsiatiivi tõttu aastateks unarusse. Kui valitsusse pakutud naised peaksid saama valitud riigikogusse, siis nõuavad nad ametisse valitavalt valitsuselt konkreetset tegevuskava aastani 2015 - kuidas vähendada nelja aasta jooksul 30 protsendilist soolist palgalõhet 20 protsendile

Oluline teema naiste valitsuse õhtusöögilauas oli ka võrdõiguslikkuse seadus. Siiri Oviir tõi esile Prantsusmaa, kus võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus, milles on sätestatud ka sookvoodid.

«Seda tuleb pidada põhjendatuks,» ütles igapäevaselt europarlamendis töötav Oviir. «Sest küsimus on parimas ressursi kasutamises. Naised on meestest haritumad, neid õpib rohkem ülikoolides, aga kui nende potentsiaal jääb väärtuslikel ametikohtadel kasutamata, siis on see ju riigi raha raiskamine. Miks me koolitame nii palju naisi, kui nad ei saa oma võimetele vastavaid töökohti?» küsis Oviir.

Ta leidis ka, et valitsus, kus puuduvad naised või on neid väga vähe, näitab üht-teist ühiskonna kohta. «Kui meil oleksid olnud pikka aega naistevalitsused, oleksid meil täpselt samad probleemid, nagu on praegu, valdavas osas meestest koosnevas valitsuses. Naisi peab valitsuses olema vähemasti kolmandik, et saaksime rääkida tervest ühiskonnast,» leidis ta.

Millal võiks Eesti saada esimese naispeaministri?

Liisa Pakosta: «Siis, kui naine saab Eestis erakonna esimeheks. Mina loodan, et Kadri Simson saab Keskerakonna esimeheks, seega on tal võimalus saada ka Eesti esimeseks naispeaministriks.»

Iga minister tegi ka pakkumise, mitu naist võiks homme valitavasse uude riigikokku pääseda. Prognoosid jäid vahemikku 17-21.