Kümme populaarsemat valdkonda, millega tööotsinguil arvestada

Esme Kassak
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Eesti suurima tööportaali CV Online'i andmete põhjal on praegu suurim vajadus IT-spetsialistide ja müügiinimeste järele. Portaali turundusjuhi Heikko Grossi sõnul on ülekaalus tööpakkumised kesk- ja kõrgharidusega kandidaatidele.

IT- ja müügivaldkonnale järgnevad teenindus ja tootmine/töötlemine, ent tööpakkumisi neil aladel on juba suurusjärgu võrra vähem. «Lähiajal suuremaid muudatusi välja toodud järjestuses oodata ei ole,» kommenteeris Gross.

Kümme populaarsemat valdkonda, kuhu lähiajal töötajaid otsitakse, on CV Online'i andmeil järgmised:

1. Infotehnoloogia
2. Müük
3. Tootmine/töötlemine
4. Teenindus
5. Turism / Hotellindus / Toitlustamine
6. Juhtimine
7.  Elektroonika / Telekommunikatsioon
8. Tehnika
9. Kaubandus
10. Administratiivtöö

Loetletud valdkonnad annavad Grossi sõnul kindlasti teatava suunitluse kätte, mida tasuks õppida, ent see ei tähenda ilmtingimata, et neid andmeid peaks karjäärivalikul peamiseks kriteeriumiks võtma. Drastilisel kombel ei kattu enamik populaarsematest soovitud ametitest valdkondadega, kus on kõige enam tööpakkumisi.

Käärid populaarsemate ametikohtade ja tööpakkumiste vahel

Enim soovitud ametite hulka kuuluvad klienditeenindaja (27 884 korral), assistent teenindusvaldkonnas (8050), asjaajaja (7224) , autojuht (6809), administraator/vastuvõtu sekretär (6675), sekretär (6504), raamatupidaja (6169), assistent ärivaldkonnas (5969), ehitustööline (5566) ja andmesisestaja (5553).

«Kindlasti tasuks tööotsijatel üle mõelda, mis valdkonna töökohta tasuks nii-öelda püüda. Suur konkurents klienditeenindajate seas võiks suunata osa inimesi pigem IT või müügitöö suunas, kus on näiteks viimase kümne aasta lõikes olnud läbivalt suur nõudlus,» pööras Gross tähelepanu lahknevusele tööpakkumiste ja -soovide vahel.

Lahenduseks võib olla ümberõpe

«Selles valguses võiks inimesed kindlasti mõelda ka ümberõppele, kui nende valdkonnas on konkurents väga tugev. Majanduse ümberkujunemise faasis on hea õpivõimega inimestel võimalus oma tulevikku kindlustada töövaldkonda vahetades.

Näiteks kui inimene töötas varem klienditeenindajana, aga praegu tööd ei leia, kuid on intensiivne suhtleja ja kartmatu «sotsiaalne seikleja», siis võiks proovida aktiivset müügitööd.

Või kui inimene töötas eelnevalt assistendina, võiks proovida algust teha IT-alal. Seal on ka mitmeid algtaseme töid, millega võib hakkama saada, näiteks tarkvara testimine,» soovitas Heikko Gross.

Positiivsete muutuste hulka võib lugeda, et tööpakkumiste arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähemalt CV Online'is märgatavalt kasvanud. Lisaks on Grossi sõnul vähenenud huupi kandideerimine, et ükskõik kuhu tööle saada.

Nõnda vähenes ühele ametikohale kandideerijate arv, ent kasvas nii-öelda kvaliteetsete kandidaatide hulk. «See on tervitatav nähtus, sest läbimõeldud kandideerimine on kasulikum nii tööotsijatele kui tööpakkujatele.»

Makrotrendide mõjust Eesti turule

Kui mujal maailmas mõjutavad tööturgu üha enam tervishoiu valdkond ja roheline energia, siis Eestis need trendid CV Online'i juhatuse liikme Agu Vahuri sõnul veel mõju ei avalda:

Terviseteenuse eksport. Terviseturism Soomest on juba kümmekond aastat heal tasemel toiminud, eelkõige Pärnu ja Haapsalu näitel. Kodumaine nõudlus väljaspool riiklikku meditsiini- ja sotsiaalhooldussüsteemi näitas selles vallas esimesi tõusumärke alles buumiaastatel, aga viimasel paaril aastal on pigem varjusurmas olnud, sest sisemaine tarbimine on vähenenud. Nii ei ole see ka tööturgu mõjutanud.

Roheline energia. Selle jaoks infrastruktuuri ehitamine on väike murdosa kogu ehitussektorist ja hooldustegevused ning tootmistegevused on suhteliselt universaalseid oskusi vajavad. Liiatigi on enamik roheenergia seadmeid väga hooldusvabad võrrelduna põlevkivi kaevandamisega ja sellest elektri tootmisega.

«ABB oma tuulikute tootmisega on loonud hulgaliselt töökohti, aga kasutanud selleks tööjõudu paralleelsektorist, mis enne ehitiste jaoks lihtsamaid elektrisõlmi tootsid. Nendest asjaoludest tulenevalt ennustatud makrotrendid Eesti tänase tööturu struktuuri veel oluliselt mõjutanud ei ole,» kommenteeris Vahur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles