Tagasi
«Kui lähedus on habras, siis sellest ei saa ka rääkida,» märkis Tõiste. Ebaturvalise paarisuhte puhul võib abiellumise teema ülesvõtmine tunduda ohtlikuna - kuna partneri tunnetes ja tulevikku suunatud mõtetes ei olda kindel, võidakse karta tema reaktsiooni ning mulli purunemist.
Nimelt kiputakse paarisuhtes sageli probleemide lahtirääkimise asemel teatud teemade vältimise kaudu ebaturvalisust suurendama. Kardetakse, et kui asjadest räääkima hakata, võib kõik avalikult puruneda, kuid seejuures ei mõelda selle peale, et muresid eirates need vaid kasvavad.
«Pigem katsutakse hoida ebastabiilset tasakaalu ja ei riskita midagi muud ette võtta,» märkis Tõniste.
Kui mõtted keerlevad juba selle ümber, et võiks abielluda, tuleks paariterapeudi sõnul siiski rääkimisega kaasnev risk võtta ja saada aru, et mõlemad partnerid kardavad ilmselt ühte ja sama asja. Paariterapeudi sõnul ei tohiks eeldada, et kui mees pole abieluettepanekut teinud, ei tahagi ta ennast siduda - enamasti on teema vältimise taga pigem hirm.
Abielu tundub väga tähtsa otsusena
Tõniste tõdes, et kuigi arvame sageli, et naisele on abielus olekuga kaasnev kindlustunne justkui olulisem, on see meestele tegelikult samamoodi tähtis. Miks siis Eesti mehed nii harva abieluettepanekut julgevad teha?
Paariterapeudi hinnangul võib asi olla selles, et abielu tundub tavalise kooseluga võrreldes märksa suurema ja tähtsama otsusena. Kindlasti avaldab oma mõju ka võimalikule lahkuminekule mõtlemine. «Lahutus on ju tihti väga dramaatiline protsess ja mõjutab tihtipeale mehi rohkem kui naisi,» tõdes ta.
Lisaks võib tekkida ka abstraktsem hirm selle pärast, et kui ma juba sellise otsuse teen ja end sellisel määral seon ja siis midagi juhtub, mis siis minust saab?
Abielu tähendus inimeste jaoks võib Tõniste sõnul olla palju suurem ja tõsisem, kui pealtnäha paistab. Alateadlikult mõeldakse ikka, et kooselu ei seo nii palju kui abielu, ning mida vähem olla seotud, seda lihtsam on suhtest ära minna.
Kuid ka see ei pruugi tähendada, et juba eos oodatakse suhte lõppu - pigem kardavad inimesed isiklikult ebaõnnestuda. «Kui ma abiellun, siis see tähendab, et see on suhe kogu eluks. Kui see ei õnnestu, siis ma ei ole toime tulnud.» Just sellised mõtted võivad inimesi Tõniste sõnul alateadlikult vaevata.
Lisaks on abielu lõhkemine ka väljapoole rohkem nähtav kui lihtsalt suhte purunemine ning mõjutab ka seeläbi palju enam meie eneseväärikust.
Lähedussuhet abielu ei mõjuta
Samas tõdes Tõniste, et lähedussuhte mõttes ei ole vahet, kas mees ja naine on omavahel ametliklt abielus või mitte - pigem on tegemist traditsioonide küsimusega.
«Ühelt poolt küll deklareerime, et peremudelid on muutunud, aga väga paljude jaoks tähendab abielu vastutust, austust. Et see on ikka tõsine asi ja päris asi ja oluline,» märkis ta.
Teatud mõttes annab abielu paariterapeudi sõnul siiski kindla pidepunkti, et sellest alates ollakse üks pere - oma sõpradele, sugulastele ja iseendile antakse teada, et oleme paar, oleme üks. «See on hea algus suhtele, et deklareerime seda kõigile ja kõik saavad sellest aru.»
Tõniste sõnul võib veniva algusega kooselu puhul paljudel pereliikmetel tekkida probleeme, kuidas üksteisest rääkida - näiteks kas poja pruuti võib juba miniaks nimetada ja kas elukaaslase vanemaid võib kutsuda ämmaks ja äiaks.
Lisaks paneb abielu selgemalt paika, et inimesed soovivad olla teineteisele toeks ja teineteisele truud. Nii soovitab Tõniste, et kui kaks noort inimest on kindlad, et partner on see õige, võiks ikkagi abielluda ja teha sellega konkreetne algus oma suhtele.
Võimalike probleemide eest pole aga kellelgi pääsu ja seda kaitset ei taga ka ametlik abielu, küll aga arvab paariterapeut, et abielus olemine võib panna inimesed oma paarisuhtega tõsisemalt tegelema.
Tõniste sõnul tasub meeles pidada ka seda, et kui ollakse ühes suhtes hädas, ollakse seda tõenäoliselt ka teises suhtes.
