Lihtsast ilusalongi külastusest sai elu valusaim õppetund

Juhtum sai alguse 4. detsembril 2012. aastal. Panin endale õhtuks kosmeetiku juurde aja, kuna tulemas oli üritus ja mõtlesin nahka kergelt puhastada lasta. Kui jõudsin kohale, selgus üllatuseks, et minu kosmeetikut ei ole tööl ja administraator juhatas mind teise juurde. Olin kahtlev, aga kuna tegemist oli kerge näonaha puhastusega, läksin siiski protseduurile.

Kõik sujus kenasti ja kuna minu näonahk oli heas seisukorras, mida kinnitas ka kosmeetik, jäi aega puhastusest üle seega otsustas ta mulle teha maski. Protseduuri käigus pani ta ka näole kile ning lahkus toast.

Õhtuks nägu punetas ja oli turses, olin küll ehmunud, aga uskusin, et hommikuks on kõik kadunud.

Nii see polnud ja kui tööle jõudsin, oli asi juba hoopis hull: silmad kinni paistetanud ja näol villid. Võtsin igaks juhuks ka allergiarohtu ja helistasin kosmeetikule, et selgust saada, mis minuga toimub. Kosmeetik tuli ja tõi mulle kreemi, mis pidi olukorda leevendama (hiljem selgus, et tegemist oli kreemiga, mida kasutatakse peale happekoorimist).

Ülejärgmisel päeval oli asi ainult hullem ja kosmeetik saatis meilile kirjelduse, kuidas ravida põletust. Sellest järeldasin, et midagi on väga valesti läinud. Tunnet, mis mind sel hetkel valdas, on võimatu sõnadesse panna.

Õhtuks läksin perearsti juurde, kes kinnitas teise astme keemilist põletust ja saatis mu koheselt kiirabi vastuvõttu. Seal selgus, et mul oli juba tõusnud kõrge palavik ja olukord põletikuline. Mäletan väga häguselt seal veedetud tunde, sest nutsin ja olin šokis, kui kuulsin arste rääkimas nahasiirdamisest. Sain seal süste ja paikset ravi, aga kuna polnud täpselt teada, mida kosmeetik nahale kandis, ei saanud ka õiget ravi määrata. Küll aga kirjeldati, mis mind ees ootab: kahe nädala jooksul pidi kogu näonahk hakkama maha kooruma, soovitati narmendavat nahka mitte tõmmata, vaid lõigata.

Sealt algas peale minu lõputu jooksmine parimate kliinikute ja arstide vahet, kes ainult vangutasid päid, et kuidas see võimalik on? Kirjutati erinevaid salve, aga ega keegi eriti midagi ei julgenud soovitada.

Olukord oli nii lootusetu, et eluisu hakkas kaduma. Tuletan meelde, et oli detsember, jõulukuu, koos kõigi üritustega ja tööl oli samuti kõige kiirem aeg. Rääkimata külmast ja sellest, et ma ei tohtinud väljas olla, kuna nahka ju näol polnud.

Kannatasid nii mu tööandjad kui pere. Ma ei saanud viibida ühelgi lapse jõuluüritusel. Vastupidi, hoopis minu 8-aastane tütar käis külmaga poes süüa toomas. Jaanuari keskel olid esimesed paranemismärgid ja sain tööle naasta. Kuid õnnetuseks sain siis näole külmakahjustuse ja kõik algas otsast peale, sest sümptomid ja ravi olid samad, mis põletuse korral.

Arstid ei osanud prognoosida, millal ja kas see üldse lõpeb. Tuleb ju suvi ning päike ja nahk pole aastaid enam sama, mis enne. Samuti ei tohi näol kasutada ei kreeme ega muid hooldustooteid. Iroonia on selles, et olen ise kosmeetikatoodete brändi esindaja.

Kõik eelnev on vaid lühikirjeldus sellest, mis tegelikult toimus. Kindlasti panen kõigile südamele, et uurige enne, kuhu ja kelle juurde te kosmeetikusse lähete. Kindlasti ei tee paha ka väike taustauuring.

Tänaseks olen leidnud endale uue ja usaldusväärse kosmeetiku ja tänu talle olen ka paranenud. Saadud trauma tõttu ei julge ma kunagi ühtegi uut toodet ega protseduuri proovida ega ka eriti kedagi oma näo lähedale lasta. Olen õnnelik inimene, et minu ümber oli nii palju ilumaailma inimesi, kes mind aitasid. Tänan neid kogu südamest.

***

Vaike ei saanud ilusalongist, kus talle vea tõttu vale kreem näole kanti, kompensatsiooniks mitte midagi. Ilmselgelt ärritunud kliendina oli ta valmis kohtusse minema, kuid otsustas siis, et paranemine on võtnud juba aasta aega ja kui sellele lisanduks veel aasta mööda kohtuid joostes, ei muudaks see enam midagi paremaks.

Vaike paneb südamele ka lugejatele: «Uurige hoolikalt järgi, kes teile protseduuri teeb ja veenduge, et kasutataks vaid kõige parema kvaliteediga tooteid. Ilma tutvusteta poleks ma paranenud ilmselt nii hästi, seega ei kujuta ettegi, mis oleks saanud kellestki, kellel ilumaailmas kontakte ei ole.»

Ühe naisterahva jaoks on kirjeldamatu teadmine, et ta ei pruugi enam kunagi endise näoga olla. «Olen siiani üliettevaatlik ega julge eriti meikigi kasutada, sest ei tea, millele ja kuidas nägu reageerib,» lisab ta.