Sügisel tasub külastada Ungari veiniaedu

Egeszsègünkre! Nii öeldakse ungari keeles «terviseks», kui lauas veiniklaase kokku kõlistatakse, ole sa Balatoni järve kallastel,  Budapesti äärelinnas või Tokajs laiuvate viinamägede vahel.

Oma veinituuri alguses Balatoni veinikeldrites veerime seda toosti koos giidi Monika Poschiga silphaaval nagu koolitunnis. Ise muidugi  naerust kõveras, sest sugulasrahva susisevaid häälikuid kiiresti ja pehmelt välja öelda tundub mission impossible, ilmvõimatu missioon.

Kuid mida veinimaja edasi, seda osavamaks me muutume. Lõpuks, mekkides reisi viimasel lõunasöögil Ungari kuulsaimas veinipiirkonnas, maalilises Tokajs merevaigukarva mesimagusat Tokaji Aszú Eszenciat, tokaieritest üht hinnalisemat, ei jää me madjaritele «egešit» hõisates enam kübetki alla.

Hõisata on aga põhjust, sest too viimane peatuspaik, Mádi külake, on üks Tokaj veinielu keskusi. Ümberringi kõrguvad viinamarjaväljad, külatänavad on kitsukesed ja keskpäevane kuumus loiutav – nagu Toscanas või Provence’is, erilist vahet pole. Ja kuuldavasti olevat isegi veinikirjanik Hugh Johnson endale siiakanti veiniaia ostnud.

Pealegi kannatab noobel restoran Gusteau, mille õuel roheluse varjus ühe selle kandi parema veinimaja Szent Tamási veine proovime, oma moodsa Ungari köögiga kõigiti välja võrdluse nendesamade gurmee-Mekade tippudega.

Mõistagi ei panda enam ammu Tokajs pudelisse üksnes kuulsat kullakarva dessertveini, mille kohta Päikesekuningas Louis XIV ütles sajandeid tagasi kõlavad sõnad «kuningate vein, veinide kuningas», tehes magusa neste tuntuks kogu Euroopa kuningakodades. Ainuüksi Szent Tamási veinipalett näitab, et samadest Tokaj viinamarjadest, Furmintist, Muskotalyst ja Hárslevelüst saab suurepäraseid (pool)kuivi veine.

Veinielu keeb

Siiski, klassikast ei pääse ja pudel dessertveini, milles rammusa magususe kõrval on tasakaaluks ka tibake mõnusat hapet, on sealkandis parim suveniir – hea pärast kodus Budapesti turult ostetud Ungari hanemaksa, ükskõik millise magustoidu või ka sinihallitusjuustu kõrvale mekutada. Ehe Tokaji on tehtud väärishallitusega Aszú rosinateks moondunud hiliskorjemarjadest ja selle suhkrusisaldust mõõdetakse puttonyos’tes skaalal 3–6. Lihtsustatult: mida suurem number pudeli etiketil, seda magusam vein. Ning ärge lootkegi, et Tokaji on odav: ausa joogi hinnad algavad paarikümnest eurost pudeli eest.  

Ent ärksaid veinimeistreid, moodsaid veinikeldreid ja nõtkeid veine on pärast sotsialismipüüdluste lõppu tulnud Ungarisse mujalegi kõvasti juurde. Veinimaale kohaselt juuakse ise palju ära, kuid juba eksporditakse ka kaugemale – Eestisse siiski veel vähe. Näiteks Budapesti lähistel Garamvári Szölöbirtoki veinikeldri šampanjameetodil tehtud elegantsetest kuivadest vahuveinidest pool juuakse ära USAs ja Kanadas, aga ka Skandinaavias, Šveitsis ja Prantsusmaal. Erksad Vincenti nimega pärlendavad vahujoogid kuuluvad riigi paremikku.

Budapesti lähistele jääb Etyeki-Buda veinipiirkond, kus paar väikest ühe pere valduses olevat veinimaja avaldavad erilist muljet. Üks neist on Hernyák, kus veine võib maitsta rustikaalse maatoidu, paprikasalaami, ubadega suitsuseahautise ja kirsistruudli kõrvale. Vaate viinamägedele saab ilusa ilmaga kauba peale. Ungari viinamarjasorte seal veinimenüüs suurt ei ole, küll aga tuttav klassika Grüner Veltlinerist Pinot Noirini. Erilisema rüüpena valatakse klaasi Chardonnay ja Sauvignon Blanci õlise varjundiga segu Báthory.

Hea on kallis

Teine veinimaja, ultramoodne Etyeki Kúria asub sealt mõne sammu kaugusel. Selle temperamentsel perenaisel Sára Matolcsyl on kergete ja õhuliste valgete-roosade kõrval varuks rikkalikumat Sauvignon Blanci ja Chardonnayd, aga ka küpset Pinot Noiri, mis on Ungarit esindanud maa saatkondades üle ilma.

«Uurisin sel suvel Tallinnas Ungari veinivalikut ja ütlen ausalt: nii odavalt ma oma veine müüa ei saa,» ütleb ta. Mis tähendab, et pigem on hinnaklass üle kümne euro pudelist nagu enamikul väikestel kõrge tasemega veinimajadel. Tõsi, siis pettuma ei pea.

Balatoni järve ääres, kuhu meilt Riia kaudu nüüd ka lennata saab, ei jõua aga uuele elule ärganud veinikeldreid üles lugeda, ja kõik need keskenduvad valgele veinile. Levinud on nn saksa ja itaalia risling – sealse nimega Raijnai – ja Olaszrizling, Pinot Gris – Szürkebarat, Müller-Thurgau. Näiteks Szatmári veinimaja Szigligetis hiilgab isikupäraste mineraalsete segudega. Szent Donát Csopakis teeb noobleid veine ja püüdleb selle poole, et Csopak pudelisildil tähendaks ühel päeval samasugust kvaliteedimärki nagu Chablis või Sancerre Prantsusmaal.

Figula veinimaja Balatonfüredis on aga nähtus omaette. Eesotsas läinud sajandivahetusel Ungari aasta veinimeistriks valitud Mihály Figula ja taskus medalid Bordeaux’, Pariisi ja Brüsseli veinifestivalidelt, pühendutakse nii kergematele kui ka täidlasematele valgetele veinidele. Siiski ei puudu nende keldritest ka Ungari enda Kékfrankos, mis annab jõulisi punaveine, millele veinigurud juba ennustavadki suurt tulevikku.

Sõitu toetasid Ungari turismiamet ja Air Baltic.

Eestlased ja Ungari vein

Egeri veinipiirkonnas Bükki mägede vahel Noszvaj külas, kus tegutseb selle kandi üks võimsamaid veini­maju, Thummerer, teeb hobi korras korralikku kuiva veini ka Kilingi-Nõmmest pärit sepp Anti Antik. Juba 15 aastat Ungaris elanud Antik pakub oma keldrist püsikundedele rohkem punaseid veine, näiteks täidlast Kékfrankosi. Aga siiski ka mõningaid valgeid – tänavu plaanib ta teha mõnusalt vürtsikat Cserszegi Füszeresi, mis on Ungari enda mari, ja erandina poolmagusat Muskotalyt, mida hea kerge juua.

Vendadel Peeter ja Priit Rebasel on aga veiniaiad Tokajs, kus veinimeistri Janos Arvay käe alt tuleb sellele kandile iseloomulik heas tasakaalus kuiv Furmint, poolmagus ja mineraalne Furmint Istenhegy, samuti mesine noobelhallitusega hiliskorje Mezes jt. Neid müüakse Solarise toidupoes Fox Brosi sildiga.

Paprika, hanemaks ja kohvikud

Hea pildi Ungari köögi parimatest paladest saate Budapesti suursuguses turuhallis, mis avati 19. sajandi lõpus ja mille CNN valis hiljuti viie maailma parema turu hulka. Seal võite maitsta üht popimat ja odavamat kohalikku kiirtoitu lángos'it – rohkes rasvas küpsetatud pitsat meenutavat saia, mis kaetakse hapukoore ja riivjuustu või küüslauguga.

Samuti on seal arvutu hulk paprikat – nii magusamat kui ka tulisemat, pulbrina, pastana, kuivatatult, värskelt, marinaadis, letšos. Ilma paprikata pole Ungari kööki olemas, ütlevad kohalikud, pannes seda jahvatatult isegi värske hapukapsa peale. Paprikaga maitsestatakse loomulikult ka salaamit, mille sortide hulk paneb pea pööritama. Enim armastavad ungarlased sealiha, kuid sealseks spetsialiteediks on ka hanemaks, mis odavam kui Prantsuse oma. Ja kangeks lemmiknapsiks on pálinka, mida tehakse põhiliselt aprikoosidest.

Kohvikud on Budapestis nagu Viinis – pärand Austria-Ungari keisririigi ajast. Vanad-väärikad Central ja New York on neist ühed uhkemad. Maitsta võiks klassikat, näiteks mandlibesee-võikreemi kihtidest Esterhazy kooki. Hõrk on ka kirsistruudel, mille tainas olevat Ungaris õhulisem kui Austrias.

Kiireks soojaks kõhutäieks sobivad lihapoed-baarid. Kuum maksa- või verivorst punase hapukapsa ja mädarõikaga – imehea! Belvárosi Disznótoros on taolistest baaridest üks paremaid.