Armastus on parim ravim

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Viimase aja teaduse avastusi analüüsides võib arvata hoopis, et armastus on ainuke ravim, mis tervendab, vahendab Alkeemia Ellen Tõemeele artiklit. Seda, et ilma armastuseta ei ole elu võimalik ja armastuse puudus on kõigi haiguste ja probleemide põhjustaja, võivad teadlased päris kindlalt kinnitada.

Armastuse tervendavast jõust teadsid kõik põlisrahvad. Sellest pajatavad legendid, müüdid ja muinasjutud, kus on alati mõni tarkuseiva sees. Tugevaimat ravijõudu omistatakse tingimusteta emaarmastusele – see on armastuse puhtaim vorm.

Tänapäeva teadlased on armastust vaadelnud ja uurinud nii füüsilisel kui vaimsel tasandil. Olulisi avastusi armastuse seisundi kohta on tehtud väga erinevates teaduse valdkondades. Armastuse olemust ja toimet on uurinud füüsikud, keemikud, bioloogid, psühholoogid, psühhiaatrid, neuroloogid ja kardioloogid.

Viimase aja suurimad avastused

Armastus on immuunsüsteemi võimsaim stimulaator. Tervenemise seisukohalt on armastuse olemasolu nii haige sees kui ümbruskonnas äärmiselt oluline. Armastavas õhkkonnas käivituvad kehas biokeemilised protsessid, mis stimuleerivad tervenemist. Positiivselt meelestatud inimese tervenemise väljavaated on hoopis teistsugused meeleheites patsiendi omast.

Seos psüühiliste häirete ja füüsiliste haiguste vahel on teaduslikult tõestatud – näiteks esineb depressiivsetel inimestel sageli südameveresoonkonna haigusi. Traditsiooniliste ravimeetodite kõrval on armastuse ravitoimet uuritud ja rakendatud ka söömishäiretega patsientide ravimiseks.

Füüsilise läheduse ja puudutuste puudumine mõjub laastavalt närvisüsteemile. Teaduslikest vaatlustest on selgunud, et nende laste seljaaju närbub, kes ei koge piisavalt füüsilist lähedust. Armastuse nappuse keskkonnas väheneb inimese võime olla tundlik iseenda ja teiste suhtes ning üleüldse mingeid tundeid tunda.

Sagedane sümptom on vaimsed häired, mis võivad kulmineeruda krooniliste füüsiliste ja vaimsete haigusseisunditena. Raskematel juhtudel on tagajärjeks psühhoos või surm. Kultuurid, kus lapsi paitatakse, on rahumeelsemad. Laps, keda paitatakse, kogeb heakskiitu nii füüsilisel kui vaimsel tasandil.

Positiivne tunnustus innustab last aina uutele avastustele ja tema sünnipärane potentsiaal saab avalduda. Lapsest kasvab julgem, intelligentsem ja empaatilisem inimene, kui sellest lapsest, kelle elus positiivne ja tunnustav füüsiline kontakt puudub.

Alateadvuse jaoks on armastus, toit ja informatsioon peaaegu eristamatud. Tuleneb see sellest, et alateadvuse baasmustrite kujunemise ajal loote- ja imikueas pärinevad need kolm kõik ühest allikast – emalt. See aitab selgitada väga paljusid inimesi painavaid seisundeid ja sümptome.

Armastuse vähesuse all kannatav inimene võib seda tõlgendada hoopis näljatundena. Tagajärjeks on nn emotsionaalne söömine, kus toiduga püütakse tulutult täita emotsionaalset tühimikku enda sees.


Armastuse hulk on otseses seoses inimese igapäevaste mõtete, tunnete, käitumise ja valikutega. Seda hulka saab iga inimene oma teadvusega mõjutada. See ei nõua pingutust vaid tahet ja keskendumist. Sellest lähtuvalt on väga tähtis teadvustada, et otsitud armastuse allikas asub alati otsija enda sees, mitte kusagil väljaspool.

Meis on võime luua armastusküllane keskkond pakkudes armastust nii teistele kui iseendale. Nii armastuse jagamine kui saamine suurendavad armastuse hulka inimese elus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles