«Miks on nii, et emadepäeva puhul toimub lasteaias kontsert ja süüakse torti, aga kui tähistatakse isadepäeva, siis sunnitakse mehi tola mängima. Minu lapsed on käinud erinevates lasteaedades ja ma olen aastate jooksul olnud sunnitud osalema tobedates teatevõistlustes, mängima lumeleopardi, õppima tantsusamme ja osalema näidendis. Miks isadega nii käitutakse?» soovis üks Postimehe lugeja teada.
Palusime küsimusel vastata paari pealinna lasteaia juhatajal.
«Ehk arvatakse, et isade pidu võiks olla pisut «lahedamate» mängude ja etteastetega või tuleneb see ka mingil määral õpetajate taktitundest ja intelligentsusest, kuidas ja milliste numbritega peo kava kokku panna?» arvas Komeedi lasteaia direktor Helin Värtina.
Rõõmupesa lasteaia direktor Lea Pihelgas aga kinnitas, et ka isadepäeval valmistatakse-süüakse torti ja kuulatakse kontserti.
«Ilmselt ei ole küsija erinevate lasteaedade jadas sattunud talle meelepärasele tähistamisele, vaid sportlike ettevõtmiste ja näidendite voolu,» arvas ta. Lasteaiajuhi sõnul pole isadepäeva tähistamine tsentraliseeritud ja nii ongi juhtumisi ühes lasteaias läbitehtu just järgmises päevakorral olnud.
«See, et isadepäeval tegeleb isa lapsega, on kantud lasteaia soovist aidata isal end isana rõõmsalt tunda. Kivi meie kapsaaeda - sootu kasvatuse ideid väärtustamata, ise küll paremat tahtes,» tõdes Pihelgas.
Ta arvas, et kindlasti on õpetajad valmis väljakujunenud traditsioonist loobuma, kasvõi aastaaegadest tulenevatest teemadest. «Ma ei näe takistust, miks ei võiks isagi, lillepärg peas, lihtsalt lastega kaasa joosta ja rätikukest lehvitada. Nagu seda lapsed, õpetajad ja emad teevad.»
Lasteaia juhataja sõnul soovitab ta järgmisel aastal isadepäeva tähistamist käsitleval rühmakoosolekul oma soovid õpetajatele ja teistele lastevanematele teada anda. «Ja isegi, kui demokraatliku hääletamise tingimustes toetataks «tolatamist», saaksid õpetajad oma edasistes plaanides ka teistsuguseid soove arvestada,» lisas ta.